Etnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EufratJuku (arutelu | kaastöö) |
PResümee puudub |
||
4. rida:
==Ajalugu ja rahvusvaheline taust==
Termini ''etnoloogia'' loomist on omistatud Slovaki õigusteadlasele ja ajaloolasele [[Adam František Kollár de Keresztén]]ile (1718–1783), kes defineeris seda oma 1783. aastal Viinis ilmunud teoses
Etnoloogia kui distsipliini arengus Lääne-Euroopas oli väga mõjukas 20. sajandi keskpaigast tegutsenud Prantsuse etnoloogiakoolkond, kuhu kuulusid teiste seas [[Claude Lévi-Strauss]], [[Paul Rivet]], [[Marcel Griaule]], [[Germaine Dieterlen]] ja [[Jean Rouch]]. Samuti oli oluline 1970. aastate Skandinaavia kultuurianalüüs, mille esindajateks on [[Orvar Löfgren]] ja [[Jonas Frykman]].
18. rida:
===Etnoloogia ja antropoloogia===
Eestis hakati terminit ''etnoloogia'' kasutama alates 1990. aastatest, kuna seni kasutusel olnud ja peaasjalikult materiaalse kultuuriga seostuv ''etnograafia'' ei vastanud muutunud teadusruumis enam uute uurimuste temaatikale.<ref name=":1" /> 1994. aastal taasavatud etnoloogia õppetooli esimeseks professoriks valiti [[Elle Vunder]]. Alates 2004. juhib etnoloogia osakonda professor [[Art Leete]]. Osakonna uurimistöös on olulisemad kaks peamist uurimisvaldkonda – Eesti etnoloogia ning [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]] ja arktilised kultuurid. Eesti etnoloogia valdkonnas uuritakse nii tänapäeva kui mineviku argikultuuri, praktikaid, identiteeti, kultuurimuutusi, ajalookogemust elulugudes ja väiksemate kogukondade (näiteks [[
==Vaata ka==
|