Etnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
4. rida:
 
==Ajalugu ja rahvusvaheline taust==
Termini ''etnoloogia'' loomist on omistatud Slovaki õigusteadlasele ja ajaloolasele [[Adam František Kollár de Keresztén]]ile (1718–1783), kes defineeris seda oma 1783. aastal Viinis ilmunud teoses ''"Historiae ivrisqve pvblici Regni Vngariae amoenitates''" kui "õpetust, mis uurib erinevate rahvaste päritolu, keeli, kombeid ja institutsioone".<ref>Kollár, Adam František. Historiae jurisque publici regni Ungariae amoenitates, I-II. Vienna, 1783.</ref> Distsipliini ajaloos on termin põimunud mõistetega [[antropoloogia]] ja [[etnograafia]], kuid konkreetsem tähendus ja kasutus on sõltunud konkreetses riigis valitsenud teadustraditsioonist. Nii on ’etnoloogia’''etnoloogia'' olnud seotud pigem Euroopa teadusruumiga, kus 19. sajandil ja ka hiljem mõisteti ’antropoloogia’''antropoloogia'' all enamasti vaid [[Füüsiline antropoloogia|füüsilist antropoloogiat]]. Niisiis sõltub konkreetse termini kasutus esmajoones akadeemilisest traditsioonist või distsipliini ajaloost konkreetsel maal. Alates 20. sajandi teisest poolest on terminikasutusttermini kasutust oluliselt suunanud ka rahvusvahelised mõjud: angloameerika teadusruumi mõjul on ''etnoloogia'' kõrvale või asemele üha sagedamini astunud ''[[Kultuuriantropoloogia|kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia]]''.<ref name=":1">Kuutma, Kristin & Nõmmela, Marleen 2008. Etnoloogia. ''Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik''. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. <nowiki>https://argikultuur.folklore.ee</nowiki></ref>
 
Etnoloogia kui distsipliini arengus Lääne-Euroopas oli väga mõjukas 20. sajandi keskpaigast tegutsenud Prantsuse etnoloogiakoolkond, kuhu kuulusid teiste seas [[Claude Lévi-Strauss]], [[Paul Rivet]], [[Marcel Griaule]], [[Germaine Dieterlen]] ja [[Jean Rouch]]. Samuti oli oluline 1970. aastate Skandinaavia kultuurianalüüs, mille esindajateks on [[Orvar Löfgren]] ja [[Jonas Frykman]].
18. rida:
 
===Etnoloogia ja antropoloogia===
Eestis hakati terminit ''etnoloogia'' kasutama alates 1990. aastatest, kuna seni kasutusel olnud ja peaasjalikult materiaalse kultuuriga seostuv ''etnograafia'' ei vastanud muutunud teadusruumis enam uute uurimuste temaatikale.<ref name=":1" /> 1994. aastal taasavatud etnoloogia õppetooli esimeseks professoriks valiti [[Elle Vunder]]. Alates 2004. juhib etnoloogia osakonda professor [[Art Leete]]. Osakonna uurimistöös on olulisemad kaks peamist uurimisvaldkonda – Eesti etnoloogia ning [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]] ja arktilised kultuurid. Eesti etnoloogia valdkonnas uuritakse nii tänapäeva kui mineviku argikultuuri, praktikaid, identiteeti, kultuurimuutusi, ajalookogemust elulugudes ja väiksemate kogukondade (näiteks [[SetumaaSetud|setosetu]], [[Võrukesed|võrovõru]], [[kihnu]]) kultuuripärandit ja igapäevaelu. Soome-ugri ning arktiliste kultuuride uurimine keskendub identiteedile, religioonile, majandussüsteemidele ning kultuurimuutustele.<ref name=":0" />
 
==Vaata ka==