Etnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Täpsustatud terminikasutust
3. rida:
Eestis õpetatakse etnoloogiat ja [[rakendusantropoloogia]]t nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritasemel [[Tartu Ülikool]]i kultuuriteaduste instituudi etnoloogia osakonnas.<ref name=":0">https://www.flku.ut.ee/et/etnoloogia-osakond</ref>
 
==AjaloolineAjalugu ja rahvusvaheline taust==
Termini ''etnoloogia'' loomist on omistatud Slovaki õigusteadlasele ja ajaloolasele [[Adam František Kollár de Keresztén]]ile (1718–1783), kes defineeris seda oma 1783. aastal Viinis ilmunud teoses ''Historiae ivrisqve pvblici Regni Vngariae amoenitates'' kui "õpetust, mis uurib erinevate rahvaste päritolu, keeli, kombeid ja institutsioone".<ref>Kollár, Adam František. Historiae jurisque publici regni Ungariae amoenitates, I-II. Vienna, 1783.</ref> EtnoloogiaDistsipliini kuiajaloos distsipliinion arengustermin Lääne-Euroopaspõimunud olimõistetega väga[[antropoloogia]] mõjukasja 20.[[etnograafia]], sajandikuid keskpaigastkonkreetsem tegutsenudtähendus Prantsuseja etnoloogiakoolkond,kasutus kuhuon kuulusidsõltunud teistekonkreetses seasriigis [[Claudevalitsenud Lévi-Strauss]],teadustraditsioonist. [[PaulNii Rivet]],on [[Marcel’etnoloogia’ Griaule]]olnud seotud pigem Euroopa teadusruumiga, [[Germainekus Dieterlen]]19. sajandil ja ka hiljem mõisteti ’antropoloogia’ all enamasti vaid [[JeanFüüsiline Rouchantropoloogia|füüsilist antropoloogiat]]. SamutiNiisiis sõltub konkreetse termini kasutus esmajoones akadeemilisest traditsioonist või distsipliini oliajaloost olulinekonkreetsel 1970maal. aastateAlates Skandinaavia20. kultuurianalüüs,sajandi milleteisest esindajatekspoolest on terminikasutust oluliselt suunanud ka rahvusvahelised mõjud: angloameerika teadusruumi mõjul on etnoloogia kõrvale või asemele üha sagedamini astunud [[OrvarKultuuriantropoloogia|kultuuri- ja Löfgrensotsiaalantropoloogia]].<ref name=":1">Kuutma, Kristin & Nõmmela, Marleen 2008. Etnoloogia. ''Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik''. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja [[Jonasvõrdleva Frykman]]rahvaluule osakond. <nowiki>https://argikultuur.folklore.ee</nowiki></ref>
 
Etnoloogia kui distsipliini arengus Lääne-Euroopas oli väga mõjukas 20. sajandi keskpaigast tegutsenud Prantsuse etnoloogiakoolkond, kuhu kuulusid teiste seas [[Claude Lévi-Strauss]], [[Paul Rivet]], [[Marcel Griaule]], [[Germaine Dieterlen]] ja [[Jean Rouch]]. Samuti oli oluline 1970. aastate Skandinaavia kultuurianalüüs, mille esindajateks on [[Orvar Löfgren]] ja [[Jonas Frykman]].
 
==Eesti etnoloogia==
16. rida ⟶ 18. rida:
 
===Etnoloogia ja antropoloogia===
Eestis hakati terminit 'etnoloogia' kasutama alates 1990. aastatest, kuna seni kasutusel olnud ja peaasjalikult materiaalse kultuuriga seostuv 'etnograafia' ei vastanud muutunud teadusruumis enam uute uurimuste temaatikale.<ref name=":1" /> 1994. aastal taasavatud etnoloogia õppetooli esimeseks professoriks valiti [[Elle Vunder]]. Alates 2004. juhib etnoloogia osakonda professor [[Art Leete]]. Osakonna uurimistöös on olulisemad kaks peamist uurimisvaldkonda – Eesti etnoloogia ning [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]] ja arktilised kultuurid. Eesti etnoloogia valdkonnas uuritakse nii tänapäeva kui mineviku argikultuuri, praktikaid, identiteeti, jakultuurimuutusi, ajalookogemust elulugudes ja väiksemate kogukondade (näiteks [[Setumaa|seto]], [[Võrukesed|võro]], [[kihnu]]) kultuuripärandit ja igapäevaelu. Soome-ugri ning arktiliste kultuuride uurimine keskendub identiteedile, religioonile, majandussüsteemidele ning kultuurimuutustele.<ref name=":0" />
1994. aastal taasavatud etnoloogia õppetooli esimeseks professoriks valiti [[Elle Vunder]]. Alates 2004. juhib etnoloogia osakonda professor [[Art Leete]].
Osakonna uurimistöös on olulisemad kaks peamist uurimisvaldkonda – Eesti etnoloogia ning [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]] ja arktilised kultuurid. Eesti etnoloogia valdkonnas uuritakse nii tänapäeva kui mineviku argikultuuri, praktikaid, identiteeti ja ajalookogemust elulugudes. Soome-ugri ning arktiliste kultuuride uurimine keskendub identiteedile, religioonile, majandussüsteemidele ning kultuurimuutustele.<ref name=":0" />
 
==Vaata ka==