Harilik kukeseen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:83C9:5780:1008:718E:2DC7:E48D (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Metsavend. Märgis: Tühistamine |
||
16. rida:
'''Harilik kukeseen''' ehk '''kantarell''' (''Cantharellus cibarius'') on [[kukeseenelised|kukeseeneliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kukeseen (perekond)|kukeseene]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seen]]eliik.
Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult [[Elias Magnus Fries]] aastal [[1821]]
==Levila ja kasvukoht==
26. rida:
Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on [[kollakas kukeseen]] ja [[lehter-kukeseen]].
Kukeseene [[viljakeha]] värv ulatub [[kollane|kollasest]] [[oranž]]ini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. [[Seenekübar]] ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 2–12 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1–3 cm paks ja 4–7 cm pikk. [[Eos]]ed on erekollased, [[ellips]]oidsed, mõõtmetega 8,5×5 μm.
Toores seen on kibeda maitse ja erilise lõhnaga, mis teeb sellest väga ussikindla seene: ussitanud kukeseeni kohtab üliharva. Oletatavasti sisaldub kukeseenes tugeva toimega [[putukamürk]]i, mis on inimesele ohutu.
Kukeseeni võib leida [[juuni]] lõpust kuni sügise esimeste tugevate [[öökülm]]adeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada [[seenering]]e. Äikesevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt.
[[Pilt:Hygrophoropsis aurantiaca - Lindsey.jpg|pisi|[[Kuld-kukeseenik]] (''Hygrophoropsis aurantiaca'')]]
Kukeseene moodi näeb välja [[Eesti]]ski kasvav mittesöödav seen [[kuld-kukeseenik]] (kuigi kuulub hoopis [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi). Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranž, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld-kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga.
==Toitainete sisaldus==
Kukeseen sisaldab [[vesi|vett]] (91–93% kaalust), [[valgud|valke]] (2,5%; seeduvad inimeses 70–80% ulatuses), [[süsivesik]]uid [[glükogeen]]i ja [[trehhaloos]]i (paar protsenti), [[rasvad|rasvu]] (0,4%), [[kiudained (toit)|kiudaineid]], [[Beetakaroteen|beetakaroteeni]], [[D-vitamiin|D-]] ja [[B-vitamiin]]i (peamiselt B<sub>1</sub>, B<sub>3</sub>). [[Energiasisaldus]] 100 g kukeseentes on 30 kcal.
==Välislingid==
* [http://www.terviseleht.ee/200229/29_kukeseen.php Terviseleht nr 29, 2002. Urmas Kokassaar "Kikkaseen on kukepüks"]
* [http://luup.postimees.ee/luup/98/16/teadus2.htm Luup nr 16, 1998. Ain Raitviir "Seeneuputus"]
| |||