Redaktsioon: 30. mai 2019, kell 13:05 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgised: Teksti peitmine Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. detsember 2019, kell 18:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Teksti peitmine Uuem muudatus →
10. rida: Käesolevas artiklis antakse ülevaade juhtimisest läbi kahe aspekti. Esimeses osas käsitletakse juhtimist kui sotsiaal-kognitiivset protsessi ning teises osas on rõhuasetus sellel, et juhtimine on grupiprotsess. Artikli kirjutamisel on tuginetud G. Thomase, R. Martini ja R.-E. Riggio artiklile „Leading groups: leadership as a group proccess“, mis on ilmunud aastal 2013 ajakirjas Group Proccesses & Intergroup Relations. Juhtimine on inimühiskonna üldlevinud tunnus. Erinevad uuringud näitavad, et inimesed on ajast aega elanud gruppides, kus juhi ja järgija suhe on kiiresti ilmnenud. Juhtimist on ~~vaadetud~~vaadeldud kui lahendust probleemile, koordineerimaks grupiviisilist tegevust lähtuvalt grupi eesmärkidest. Üheks levinuimaks juhtimise mõisteks on: „juhtimine on sotsiaalne protsess, läbi mille värvatakse ja rakendatakse teiste oskusi ja abi kollektiivsetel eesmärkidel.“ 17. rida: Kuidas järgijad teavad, kas keegi on hea või halb juht? Vaadatuna sotsiaal-kognitiivsest punktist ei saa sellele küsimusele vastata keskendudes vaid liidri loomuomastele headele või halbadele omadustele. Uurijad arendasid juhtimisteooria, mis põhineb äratundmisel: * '''Liidri kategoriseerimise teooria''' – selle eesmärk on ~~selgitatada~~selgitada järgijate juhtimisraamistiku struktuuri, sisu, protsessi ja kellegi liidriks kategoriseerimise tagajärgi. Liidri kategoriseerimine sisaldab prototüüpide sobitamise protsessi, kus seda parem on tulemus, mida paremini sobivad juhi tunnused järgija ootustega (või prototüübiga). Seda meeldivamana tajub järgija liidrit. Teooria kinnitab, et juhtide kategoriseerimine mõjutab oluliselt seda, kas liider kiidetakse heaks ning mõjutab lõpptulemusena ka liidri efektiivsust. Kooskõlas selle vaatega leiti, et eriti eeskujulikud liidrid, kes sobitusid järgijate juhtimisteooriaga, saavutasid parema kvaliteediga suhteid järgijatega ning nad omavad positiivsemat mõju järgijate pühendumisele ja tööga rahulolule. 28. rida: Sotsiaalse identiteedi teooria põhiprintsiip juhtimises on see, et grupi liikmeks olek tuleb enam esile ja liikmed identifitseerivad end tugevamini grupiga, kus liidrid on rohkem eeskujulikud võrreldes nendega, kes seda on vähem. Peamine järeldus on, et juhtimine on grupi omadus: '''liidreid ei saaks eksisteerida ilma järgijateta ning järgijaid ei saaks eksisteerida ilma juhtideta.''' 1970–1980 sattusid sotsiaalpsühholoogias laiema vaatluse alla uuringud sotsiaalsest tajust ja sotsiaalsest tunnetusest. Selle toetudes leiti, et juhtimine ei ole ainult ülalt-alla-protsess, vaid see on vastastikune suhe, '''kus liidrid ja järgijad mõjutavad üksteist.'''. ==Juhtimise mõisteid== 84. rida: ==Lisalugemist== <!--[if !supportLists]-->1. <!--[endif]-->Emery, Calvard ja Pierce on oma artiklis ~~“''Leadership~~“Leadership as an Emergent Group Process: A Social Network Study of Personality, Leadership, and ~~Followership''”~~Followership” (2013) uurisid, missugused grupi liikmete personaalsed tunnused ja juhi-järgija sarnasus ennustab liidrite ja järgijate esile kerkimist klassikalises liidrita grupis. (Thomas, Martin, Riggio 2013) <!--[if !supportLists]-->2. <!--[endif]-->Quaquebeke ja Eckloff võtavad enda uurimuses ~~„''Why~~„Why Follow? The Interplay of Leader Categorization, Identification, and Feeling Respected”'' (2013) vaatluse alla liidri kategoriseerimise teooria koos identieedil põhineva lähenemise juhtimises. (Thomas, Martin, Riggio 2013) {{Vikitsitaat}} [[Kategooria:Juhtimine\| ]]

Juhtimine: erinevus redaktsioonide vahel