Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel [[sotsialism|sotsialistide]] nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Tekkepõhjuseks reaktsioon 19. sajandi [[kapitalism]]ile üldomaseile pahedele (kehvad sotsiaalmajanduslikud olud, vaesus, majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus, pea olematud töökaitseseadused ja sotsiaalne turvalisus, sotsiaalne tõrjutus). Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist[[sotsialism]]ist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide[[reform]]ide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Mõningaile teoreetikuile on sotsialism ja sotsiaaldemokraatia siiski tänini sünonüümid. Ka kasutavad nimetust "sotsialistlik" enda kohta mitmed klassikalised sotsiaaldemokraatlikud erakonnad, näiteks [[Prantsuse Sotsialistlik Partei]]. Sotsiaaldemokraadid pooldasid võitlust rahvuse[[rahvus]]e ja [[riik|riigi]] eest. Sotsiaaldemokraatlikud partei tekkisid esmalt Saksamaal (1863), Suurbritannias (1900) ja Prantsusmaal (1905).
