Éponine: erinevus redaktsioonide vahel

Tüdruk on kõrvuni armunud tudeng [[Marius]]esse, kes aga teda sugugi tähele ei pane. Südamevalust hoolimata aitab Éponine oma armastatu kokku viia tema ihaldatud tüdruku [[Cosette]]'iga, pärast mida Éponine hukkub [[Pariis]]i tudengirahutuste käigus. Tüdruk püüab oma kehaga kinni Mariuse suunas lastud kuuli. Ta palub Mariust, et see lubaks teda enne surma laubale suudelda. Kui Marius laseb selle juhtuda, sõnab Éponine, et "ilmselt olin ma, härra Marius, teisse õige pisut armunud" ning sureb barrikaadidel verekaotusesse. Kirjanik mainib hiljem, et Éponine'i laip lebas tänaval kõigi teiste rahutuste käigus hukkunute seas.

 

 

Éponine on ka muusikalilaval väliselt vaene ja räsitud, ent väga rikkaliku tundeeluga ning kiire taibu ja huumorimeelega. Tema osatäitja esitada on muusikali üks emotsionaalselt võimsamaid ballaade "On My Own" (eesti keeles tõlgitud "Ihuüksi") teise vaatuse algupoolel. Tüdruk laulab sihitult öises Pariisis jalutades oma tunnetest Mariuse vastu, ent on samas sunnitud enesele tunnistama selle unistuse täitumatust. Laulus kõlavaid võrdlusi uinuvast Pariisist, jõest, peegeldustest veepinnal, raagus puulatvadest jne mainib romaaniveergudel ka Victor Hugo.