Éponine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Éponine''' (eluaastad 1815-1832) on [[Victor Hugo]] romaani "[[Hüljatud]]" üks keskseid tegelasi. Ta on kõrtsmike Thénardier'de
Victor Hugo mainib, et kentsaka nime Éponine olla madam Thenardier avastanud ühest "halvast romaanist", säärasest, mida naine ikka lugeda tavatses. Lapseeas hellitab proua Thenardier oma tütreid, nad on hoitud ja kenasti riides, samas kui Cosette peab tegema rasket tööd, magama kaltsude vahel põrandal ning jäetakse ilma mänguasjadest
Rohkem jälgitakse Éponine'i tegemisi romaani kolmandas köites. Hugo mainib, et tüdruk on sirgudes muutunud inetuks, ta on räsitud, tal on mõned hambad puudu ja juuksed sorakil ning ta näeb oma tegeliku ea kohta tunduvalt vanem välja. Ta kannab määrdunud ja koledaid riideid. Koos õe Azelmaga abistatakse isa mitmesugustel kelmustel ja vargustel.
Muusikalis "Hüljatud" on Éponine'i karakter võrreldes kirjandusteoses öeldule muudetud tunduvalt romantilisemaks ja sügavamaks. Kui romaani lugedes on mitmed Éponine'i käitumised tõlgendatavad kiiva omamissooviga, millega seostub isegi teatav annus kiuslikkust, siis lavateoses tõuseb peatähtsaks armastus Mariuse vastu. Éponine'i muusikaline partii on lüüriline, kuid tüdruku mitmekesine karakter pakub näitlejale alati huvitavaid mänguvõimalusi. Sageli on see roll naisnäitlejatele üks soovitumaid muusikalides. ▼
Tüdruk on kõrvuni armunud tudeng [[Marius]]esse, kes aga teda sugugi tähele ei pane. Südamevalust hoolimata aitab Éponine oma armastatu kokku viia tema ihaldatud tüdruku [[Cosette]]'iga, pärast mida Éponine hukkub [[Pariis]]i tudengirahutuste käigus. Tüdruk püüab oma kehaga kinni Mariuse suunas lastud kuuli. Ta palub Mariust, et see lubaks teda enne surma laubale suudelda. Kui Marius laseb selle juhtuda, sõnab Éponine, et "ilmselt olin ma, härra Marius, teisse õige pisut armunud" ning sureb barrikaadidel verekaotusesse. Kirjanik mainib hiljem, et Éponine'i laip lebas tänaval koos kõigi teiste rahutuste käigus hukkunute seas.
Éponine'i osatäitja esitada on muusikali üks emotsionaalselt võimsamaid ballaade "On My Own" (eesti keeles tõlgitud "Ihuüksi") teise vaatuse algupoolel. Tüdruk laulab sihitult öises Pariisis jalutades oma tunnetest Mariuse vastu, ent on samas sunnitud enesele tunnistama selle unistuse täitumatust. Laulus kõlavaid võrdlusi uinuvast Pariisist, jõest, peegeldustest veepinnal, raagus puulatvadest jne mainib romaaniveergudel ka Victor Hugo.▼
▲Muusikalis "Hüljatud" on Éponine'i karakter võrreldes kirjandusteoses öeldule muudetud tunduvalt romantilisemaks ja sügavamaks, publikule sümpaatsemaks. Kui romaani lugedes on mitmed Éponine'i käitumised tõlgendatavad kiiva omamissooviga, millega seostub isegi teatav annus kiuslikkust, siis lavateoses tõuseb peatähtsaks armastus Mariuse vastu. Éponine'i muusikaline partii on lüüriline, kuid tüdruku mitmekesine karakter pakub näitlejale alati huvitavaid mänguvõimalusi. Sageli on see roll naisnäitlejatele üks soovitumaid muusikalides.
Muusikali üks emotsionaalseid kõrghetki on tüdruku surmastseen barrikaadidel oma salaarmastuse Mariuse käte vahel. Enne viimast hingetõmmet saab neiu lõpuks ometi tunda tõelist õnne ning annab noormehele mõista oma tunnete suurusest. Duetis Mariusega kõlab barrikaadidel "A Little Fall of Rain" (eesti keeles "Väike vihmapiisk"). Vastupidiselt muusikalis kujutatule ei leina Marius romaanilehekülgedel, vaid unustab Éponine 'i peatselt. Éponine ilmub lavale ka muusikali viimases stseenis viirastusena, et vabastada Jean Valjean maisest murekoormast ning koos Fantine'iga viiakse ta kaasa varjude riiki.▼
▲Éponine
▲Muusikali üks emotsionaalseid kõrghetki on tüdruku surmastseen barrikaadidel oma salaarmastuse Mariuse käte vahel. Enne viimast hingetõmmet saab neiu lõpuks ometi tunda tõelist õnne ning annab noormehele mõista oma tunnete suurusest. Duetis Mariusega kõlab barrikaadidel "A Little Fall of Rain" (eesti keeles "Väike vihmapiisk"). Vastupidiselt muusikalis kujutatule aga ei leina Marius romaanilehekülgedel, vaid unustab Éponine 'i peatselt. Éponine ilmub lavale ka muusikali viimases stseenis viirastusena, et vabastada Jean Valjean maisest murekoormast ning koos Fantine'iga viiakse ta kaasa varjude riiki.
Maailmalavadel on Éponine'i mänginud näiteks [[Lea Salonga]], [[Sandra Kim]], [[Frances Ruffelle]] jpt. Eestis mängisid seda rolli aastal [[2001]] [[Ele Millistfer]] ja [[Kelli Uustani]], Vanemuise versioonis aga [[Hedi Maaroos]] ja [[Kärt Anton]]. Muusikali 2012. aasta filmiversioonis kehastas Eponine'i [[Samantha Barks]], kes on sama rolli ka teatrilaval esitanud.
| |||