Konstantin Korovin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Looming: toim |
PResümee puudub |
||
3. rida:
== Elulugu ==
Konstantin Aleksejevitš Korovin sündis 23. novembril 1861 [[Moskva]]s oma vanaisa, esimese gildi [[Kaupmees|kaupmehe]] Mihhail Jemeljanovitš Korovini majas. Hoolimata praktilisest meelelaadist ei olnud vanaisa muusika suhtes ükskõikne, kutsus sageli muusikuid külla ja korraldas kontserte rahvalauludega. Kõik need lapsepõlvemälestused kajastusid hiljem Konstantin Korovini loomingus.
Kunstniku isa Aleksei Mihhailovitš Korovin lõpetas õigusteaduskonna, ema Apollinarija Ivanovna Volkova oli [[Harfist|harfimängija]]. Konstantin oli peres teine laps, vanem vend Sergei Aleksejevitš Korovin oli samuti kunstnik. Kahjuks ei pärinud Aleksei Korovin äriomadusi ja pärast Mihhail Korovini surma läks ta pankrotti. Perekond pidi kolima Moskva lähedale Bolšije Mõtištši külla (Большие Мытищи, nüüd [[Mõtištši]] linn).
29. rida:
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal Konstantin Korovin haigestus ja läks ravile [[Sevastopol]]isse. Aastatel 1910–1917 elas kunstnik pikka aega [[Gurzuf]]is suvilas. Ta töötas palju ja viljakalt. Pärast [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioone]] ei naasnud Korovin enam Gurzufi. [[Oktoobrirevolutsioon]]i järel tegeles Korovin aktiivselt kunstimälestiste konserveerimisega ja jätkas koostööd teatritega. Iga aastaga läks tal Venemaal elu raskemaks. 1922. aastal kolis Korovin [[Anatoli Lunatšarski]] soovitusel perega [[Prantsusmaa]]le. Ta ei naasnud Venemaale. Alguses segasid rahalised raskused, siis haigestus Korovini naine raskelt.
Kunstnik veetis oma elu viimased 16 aastat [[Pariis]]is. Teoseid osteti
Konstantin Korovin suri [[südamerabandus]]se [[11. september|11. septembril]] 1939 ja maeti Pariisi lõunapoolse äärelinna [[Sainte-Geneviève-des-Bois' kalmistu]]le.
36. rida:
Konstantini ja tema venna Sergei esimesed õpetajad olid nende vanemad, kes joonistasid väga hästi ja innustasid lapsi maalima. Ema Apollinarija Volkova maalis palju akvarellidega, isa Aleksei Korovin joonistas pliiatsitega. [[Peredvižnikud|Peredvižnik]], kunstnik [[Illarion Prjanišnikov|Illarion Mihhailovitš Prjanišnikov]] ja maastikumaalija [[Lev Kamenev|Lev Lvovitš Kamenev]] arendasid ja suunasid vendade Korovinite maalimisoskust. Väike Konstantin Korovin tegi märkimisväärseid edusamme, katsetades nii [[maastikumaal|maastiku-]] kui ka [[portree]]maaliga.
1875. aastal astus Konstantin Korovin Moskva maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri kooli arhitektuuriosakonda, kuid kolis aasta hiljem maaliosakonda. Konstantin Korovini esimene õpetaja Moskva maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri koolis oli [[Aleksei Savrassov]]. Ta juhtis maaliosakonnas maastikuklassi. Just temalt õppis Konstantin õigesti tabama ja emotsionaalselt edasi andma elutunnet
Konstantini Korovini õpilaste seas olid hiljem tuntud kunstnikud: A. M. Gerassimov, [[Nikolai Krõmov|N. P. Krõmov]], [[Aleksandr Kuprin|A. V. Kuprin]], S. G. Nikiforov, [[Kuzma Petrov-Vodkin|K. S. Petrov-Vodkin]], [[Martiros Sarjan|M. S. Sarjan]], lavastaja [[Sergei Nikolajev]], tulevane õpetaja, kirjanik ja ajaloolane Sergei Volkov.
== Looming ==
Esimese sammu vene [[impressionism]]i poole tegi Konstantin Korovin 1887. aastal teosega "Kooritüdruku portree". Maali, mida hiljem nimetati impressionismi "esimeseks märgiks", imetlesid [[Ilja Repin]] ja paljud teised meistrid. Konstantin Korovinit mõjutasid palju [[peredvižnikud]]. Märkimisväärse koha Korovini loomingus hõivas [[Pariis]]. Tema linnamaastikud on loodud prantsuse impressionistide tugeva mõju all. Tal õnnestus meisterlikult edasi anda Prantsusmaa pealinna elu varastel hommikutundidel, ennekõike aga õhtul tänavate ja puiesteede tuledesäras ("Pariis. Kaputsiinide bulvar", 1902, 1906 ja 1911; "Pariis hommikul", 1906). Korovini loomingus oli perioode, mil ta töötas [[realism|realistina]], aga ka [[uusromantism]]i ja [[modernism]]i
Konstantin Korovini töö võib jagada järgmistesse tsüklitesse:
72. rida:
== Kirjandusteosed ==
*Korovin K. A. Šaljapin. Kohtumised ja elu koos. – Книгоиздательство «Возрождение» — «LA RENAISSANCE». — 73, avenue des Champs-Elysees, Paris, 1939. — 214 р..
| |||