Sõõro külakool: erinevus redaktsioonide vahel

Koolipäev algas alati lühikese palve ja koraaliga. Tunniplaanis olid usuõpetus, eesti ja vene keel, rehkendamine ning ilukiri. Kord nädalas laulmine, kus lauldi ainult venekeelseid laule, nii riigihümni kui ka rahvalikke lugusid. Peale kolmandat tundi sõid õpilased tavaliselt lõunat. Koolist puududa ei tohtinud, sest iga puudutud päev tähendas vanematele 10 kopikat trahvi. Õpilasi karistati korra rikkumise eest ahju kõrval põlvili seismisega või pärast tunde jätmise ehk kinnijäämisega. Kevadel umbes Paastu - Marja päeva paiku toimus "koolikaemine". Nooremad õpilased lugesid natuke ette kümmet käsku ja laulsid mõnd koraali salmi. Suuremad lapsed seevastu pidid soravalt Uut Testamenti lugema, katekismust ning viit piibli peatükki peast teadma. Tublimad sai ka kingituse, nt Marthin Lutheri ja Philipp Melanchthoni eluloo. Ka kirikukantslist hõigati välja koolide revideerimistulemused. <ref>G. Mootse. (2003). Mineviku mälestused. 1, (lk 109 - 111) ''Võnnu kihelkonna ajaraamat''. 142 lk.</ref>