Hemoglobiin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
27. rida:
Nagu nimigi ütleb, on verevärvnik ka [[pigment (bioloogia)|pigment]], mis annab [[erütrotsüüt|erütrotsüüdile]] iseloomuliku punase värvuse. Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid|porfüriini]] rühma) keskel asub [[raud|raua]] aatom.
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul [[hapnik]]u ja [[süsihappegaas]]i molekule siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne – valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele, kas ja mitu hapniku molekuli on hemoglobiiniga liitunud.
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6% langeb prosteetilise rühma arvele.<ref>"Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]</ref> Kuna [[vingugaas]], süsinikmonooksiid seondub hemoglobiini raua aatomiga aktiivsemalt kui hapniku molekul, siis juhul kui õhus on vingu küllalt palju, seondub süsinikmonooksiidi molekul hemoglobiinis tavalisele hapniku kohale. Organism ei saa selle tulemusel piisavalt hapnikku ja järgneb
== Heme grupist ==
| |||