Sõõro külakool: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sõõro külakool''' asub [[Võnnu alevik|Võnnu alevikus]] Kastre vallas Tartumaal. 1874. aastal ehitatud hoone on kantud Riiklikusse kultuurimälestiste registrisse.<ref>https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4298. Külastatud 12.12.19. Kell 23.00</ref>

 

Võnnu külakool asutati arvatavasti juba 1736. aastal. Õppetöö läbiviimist alustati velistekoguduse palvemajas. Maatükk, millel külakool asus, kuulus kuni 1869. aastani [[Kurista mõis (Võnnu)|Kurista mõisale]], kuid oli antud kasutamiseks Võnnu kogukonnale külakooli pidamiseks. Kooli arhiivi andmete kohaselt asus nimetatud maa-alal kolm hoonet: kool - palvemaja, rehetare ja talu kõrvalhoone. 1896. aastal ostis Võnnu kogukond maa mõisalt välja.<ref>G. Mootse. 2003. Mineviku mälestused. 1 (lk 105), ''Võnnu kihelkonna ajaraamat''. Võnnu Laulu- ja Mänguselts "Lõoke", 142 lk.</ref>

 

1873. aastal tuli hakata pidama koolimaja laiendamise plaane, sest õpilaste arv oli tõusnud ning vana maja jäi neile liiga kitsaks. 1874. aastal ehitatigi vana koolihoone lähedale uus, ühe suure klassiruumi ja koolmeistritoaga koolimaja, praegune '''Sõõru koolimaja'''. Huvitav fakt on see, et ilmselt võeti uue maja ehitamiseks appi kavandid Normann, W. raamatust “Õppetus koli-piddamisest ning laste kaswatamisest iseäranis koolmeistrite ja laste wannemate heaks, õppetuseks ning juhhatamiseks wälja antud” (1873). Seda tõestab raamatus avaldatud kavandite ja koolihoone võrdlus.<ref name= "register">https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2008_1_Sooro_Suitsu_kylakoolimaja_4298_avaldamiseks.pdf 12.12.19.Kl 23.00</ref>

 

 

Gustav Mootse, kes oli Sõõro külakooli õpilane aastatel 1893 - 1897, kirjeldab oma mälestustes uut koolimaja, kui tolle aja mõiste järgi moodsat ehitist – väljast laudadega vooderdatud ja ookeriga värvitud, laastukatuse ja valgeks lubjatud korstnaga. Ta kirjutab järgmiselt: “Väikesest lagedast õuest viis kolmeastmeline trepp eeskotta, sealt otse edasi uks koolmeistri- ja paremat kätt klassituppa. Viimane oli seest krohvitud ja valgeks lubjatud, samuti ka lagi. Klassitoas oli kaks rida värvimata koolipinke (igas pingis võis vabalt viis õpilast istuda) - hommiku poolt tütar- ja õhtu pool poisslastele, samuti ka riidenagid kummalegi sugupoolele. Ukse kõrval laial pingil seisis toober joogiveega ja plekist kruusike. Hommikupoolsel seinal rippus suur venekeelne maateaduste kaart „Euroopa-Venemaa“, lõunapoolsel seinal paar renessansimeistri Corregio koopiat, koolmeistrituppa viiva ukse kõrval suur seinakell ja paremal pool nurgas orel. Kateeder asus seljaga vastu ahju, selle kõrval (tütarlaste poolel) klassitahvel ja kesk klassituba suur laelamp. Koolipinke oli kummaski reas vist viis. Esimestes ridades istusid kolmandat talve iga päev käijad, nende taga teist, siis esimest kuna viimane rida oli väikeste, laupäeviti käijate jaoks”.<ref>G. Mootse. (2003). Mineviku mälestused. 1 (lk 106), ''Võnnu kihelkonna ajaraamat.'' Võnnu Laulu- ja Mänguselts "Lõoke". 142 lk. </ref>

Vanima, 1891. aastast säilinud dokumendi alusel, olid kooli valduses siis veel ait, saun ja tall, hea veega kaev, väljaskäimise koht õpilaste jaoks. Kooli inventari hulka kuulusid eestikeelne gloobus; ajaloo kaart, raamatute ja õppevahendite kapp. Kooli kõik, tol ajal 31 õpilast, olid oma leival. Võimlemistunnid toimusid vana koolihoone õuel. Õpetaja palk oli 100 rbl, kuid kütteks kulus sellest 30 rbl ning valgustuseks 6 rbl 50 kop.<ref name= "register">https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2008_1_Sooro_Suitsu_kylakoolimaja_4298_avaldamiseks.pdf 12.12.19.Kl 23.00</ref>

 

 

Koolipäev algas alati lühikese palve ja koraaliga. Tunniplaanis olid usuõpetus, eesti ja vene keel, rehkendamine ning ilukiri. Kord nädalas laulmine, kus lauldi ainult venekeelseid laule nii riigihümni kui ka rahvalikke lugusid. Peale kolmandat tundi sõid õpilased tavaliselt lõunat. Koolist puududa ei tohtinud, sest iga puudutud päev tähendas vanematele 10 kopikat trahvi. Õpilasi karistati korra rikkumise eest ahju kõrval põlvili seismisega või pärast tunde jätmise ehk kinnijäämisega. Kevadel umbes Paastu - Marja päeva paiku toimus "koolikaemine". Nooremad õpilased lugesid natuke ette kümmet käsku ja laulsid mõnd koraali salmi. Suuremad lapsed seevastu pidid soravalt Uut Testamenti lugema, katekismust ning viit piibli peatükki peast teadma. Tublimad sai ka kingituse, nt Marthin Lutheri ja Philipp Melanchthoni eluloo. Ka kirikukantslist hõigati välja revideerimistulemused. <ref>G. Mootse. (2003). Mineviku mälestused. 1, (lk 109 - 111) ''Võnnu kihelkonna ajaraamat''. 142 lk.</ref>

 

Vaatamata pikale ajaloole on koolihoone suures osas säilitanud oma algse kuju. Esimene ja ainus suurem ümberehitamine toimus 1892. aastal tolleaegse koolmeistri, Daniel Lodi, tingimusel. Nimelt oli koolmeistril suur pere ning see vajas ruumi. Nii ehitati koolile juurde kolmetoaline koolmeistri korter, kus ehitusmatrjalina oli kasutusel esimese, vana koolihoone, materjal. Ehituse käigus muudeti peaukse ja eeskoja asukohta. Mõne aasta jooksul ehitati koolile juurde veel tall ja laut. 1920. - 1930. aastal tehti valdavalt pisemaid remonditöid koolimajas, näiteks osa hoone akendest suurendati.<ref name= "register">https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2008_1_Sooro_Suitsu_kylakoolimaja_4298_avaldamiseks.pdf 12.12.19.Kl 23.00</ref>

 

 

 

 

Gottlieb Lodi (1813-1840, srn 1841)

Eduard Sõõro (algkooliõpetaja 1930.-1940. aastail).<ref>G. Mootse. (2003). Mineviku mälestused. 1, (lk 91). ''Võnnu kihelkonna ajaraamat''. Võnnu Laulu- ja Mänguselt "Lõoke". 142 lk.</ref>

 

 

Võnnu algkooli kuulsaim kasvandik, [[Gustav_Suits|Gustav Suits]], õppis Võnnu külakoolis aastail 1892-1895. Ta sündis ja elas aga mõnikümmend sammu eemal asunud vana koolitalu rehetares.

[[Gustav_Mootse|Gustav Mootse]], kunstnk ning tuntud kunstiõpetaja, õppis Võnnu külakoolis 1893 -1897. Gustav Suitsu ja Gustav Mootse emad olid õed. <ref>G. Mootse. (2003). Mineviku mälestused. 1,(lk 58). ''Võnnu kihelkonna ajaraamat''. Võnnu Lalu- ja Mänguselts "Lõoke". 142 lk</ref>

 

Sõõro koolmajal on endiselt Võnnu kultuuri- ja hariduselus tähtis koht. Majas tegutseb Gustav Suitsu majamuuseum. [https://www.vonnu.edu.ee/ Võnnu gümnaasiumi] õpilastele viiakse vanas koolihoones läbi õppeprogramme ning erinevaid tegevusi. Lisaks käib seal koos pika ajalooga [https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80124495-V%C3%B5nnu-Laulu-ja-m%C3%A4nguselts-L%C3%B5oke Võnnu Laulu- ja Mänguselt "Lõokene".]

 

 

==Viited==