Kiievi-Vene: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
85. rida:
{{Vaata|Bütsants#Suhted Kiievi-Venega}}
Vladimir Svjatoslavitši surma järel (1015) aga tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, millesse [[Kiievi sõjakäik (1018)|sekkus]] aastal [[1018]] Vladimiri poja äi [[Poola kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]]. Bolesław I vallutas Kiievi ja aitas Kiievi troonile Svjatopolk I-e ning hõivas [[Galiitsia]]. [[Kiievi suurvürst]]i [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] väed vallutasid [[Puna-Vene]] ([[Galiitsia]]) [[Poola Piastide ajal#Mieszko II ja Piastide kuningriigi kokkuvarisemine (1025–1039)|Bolesław I Chrobry surma järel]], 1031. aastal.
[[10. sajand]]il võitlesid Kiievi-Vene ja [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadiga]] [[nomaadid]]est [[petšeneegid]]. Pärast Kasaari kaganaadi purustamist [[Svjatoslav I]] poolt [[965]]. aastal saavutasid petšeneegid võimu Volgast lääne pool asuvate stepialade üle. [[968]]. aastal piirasid nad [[Kiiev]]it, kuid ei suutnud seda vallutada. [[972]]. aastal tapsid nad Kiievi-Vene suurvürsti Svjatoslav I, kes pöördus tagasi sõjakäigult [[Bütsants]]ist. [[1036]]. aastal said petšeneegid [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targalt]] lüüa. [[11. sajand]]i keskpaiku liikusid nad [[polovetsid]]e survel lääne poole [[Doonau]] äärde.
| |||