Sõõro külakool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
== '''Uue koolimaja ehitamine''' ==
1873. aastal tuli hakata pidama koolimaja laiendamise plaane, sest kooliskäivate laste arv oli tõusnud ning vana maja jäi neile liiga kitsaks. 1874. aastal ehitatigi vana koolihoone lähedale uus, ühe suure klassiruumi ja koolmeistritoaga koolimaja, praegune '''Sõõru koolimaja'''. Huvitav fakt on see, et ilmselt võeti uue maja ehitamiseks appi kavandid Normann, W. raamatust “Õppetus koli-piddamisest ning laste kaswatamisest iseäranis koolmeistrite ja laste wannemate heaks, õppetuseks ning juhhatamiseks wälja antud” (1873). Seda tõestab raamatus avaldatud kavandite ja koolihoone võrdlus.<ref
=== '''Uus koolimaja [[Gustav_Mootse|Gustav Mootse]] mälestustes''' ===
12. rida:
Gustav Mootse, kes oli Sõõro külakooli õpilane aastatel 1893 - 1897, kirjeldab oma mälestustes uut koolimaja, kui tolle aja mõiste järgi moodsat ehitist – väljast laudadega vooderdatud ja ookeriga värvitud, laastukatuse ja valgeks lubjatud korstnaga. Ta kirjutab järgmiselt: “Väikesest lagedast õuest viis kolmeastmeline trepp eeskotta, sealt otse edasi uks koolmeistri- ja paremat kätt klassituppa. Viimane oli seest krohvitud ja valgeks lubjatud, samuti ka lagi. Klassitoas oli kaks rida värvimata koolipinke (igas pingis võis vabalt viis õpilast istuda) - hommiku poolt tütar- ja õhtu pool poisslastele, samuti ka riidenagid kummalegi sugupoolele. Ukse kõrval laial pingil seisis toober joogiveega ja plekist kruusike. Hommikupoolsel seinal rippus suur venekeelne maateaduste kaart „Euroopa-Venemaa“, lõunapoolsel seinal paar renessansimeistri Corregio koopiat, koolmeistrituppa viiva ukse kõrval suur seinakell ja paremal pool nurgas orel. Kateeder asus seljaga vastu ahju, selle kõrval (tütarlaste poolel) klassitahvel ja kesk klassituba suur laelamp. Koolipinke oli kummaski reas vist viis. Esimestes ridades istusid kolmandat talve iga päev käijad, nende taga teist, siis esimest kuna viimane rida oli väikeste, laupäeviti käijate jaoks”.<ref>G. Mootse. (2003). Mineviku mälestused. 1 (lk 106), ''Võnnu kihelkonna ajaraamat.'' Võnnu Laulu- ja Mänguselts "Lõoke". 142 lk. </ref>
Vanima, 1891. aastast säilinud dokumendi alusel, olid kooli valduses siis veel ait, saun ja tall, hea veega kaev, väljaskäimise koht õpilaste jaoks. Kooli inventari hulka kuulusid eestikeelne gloobus; ajaloo kaart, raamatute ja õppevahendite kapp. Kooli kõik, tol ajal 31 õpilast, olid oma leival. Võimlemistunnid toimusid vana koolihoone õuel. Õpetaja palk oli 100 rbl, kuid kütteks kulus sellest 30 rbl ning valgustuseks 6 rbl 50 kop.<ref name= "register">https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2008_1_Sooro_Suitsu_kylakoolimaja_4298_avaldamiseks.pdf 12.12.19
=== '''Õppetöö korraldusest Gustav Mootse mälestuste põhjal''' ===
19. rida:
=== '''Koolihoone laiendamine ja pisiremondid'''===
Vaatamata pikale ajaloole on koolihoone suures osas säilitanud oma algse kuju. Esimene ja ainus suurem ümberehitamine toimus 1892. aastal tolleaegse koolmeistri, Daniel Lodi, tingimusel. Nimelt oli koolmeistril suur pere ning see vajas ruumi. Nii ehitati koolile juurde kolmetoaline koolmeistri korter, kus ehitusmatrjalina oli kasutusel esimese, vana koolihoone, materjal. Ehituse käigus muudeti peaukse ja eeskoja asukohta. Mõne aasta jooksul ehitati koolile juurde veel tall ja laut. 1920. - 1930. aastal tehti valdavalt pisemaid remonditöid koolimajas, näiteks osa hoone akendest suurendati.<ref name= "register">https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2008_1_Sooro_Suitsu_kylakoolimaja_4298_avaldamiseks.pdf
=== '''Sõõro külakool 1921. - 1951. aastal''' ===
| |||