Erinevus lehekülje "Kaart" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P (Undid edits by 90.191.21.102 (talk) to last version by Kk)
P
Kuna [[Maa (planeet)|Maa]] pind on kumer, tuleb tasapinnalise kaardi valmistamisel kasutada [[kaardiprojektsioon]]e.
 
Kaardistatava ala ja kaardi suuruse erinevusi iseloomustab [[mõõtkava]], mis näitab, mitu korda on tegelikku maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud. Mõõtkava järgi jaotatakse kaardid [[Suuremõõtkavaline kaart|suure-]], keskmise ja [[Väikesemõõtkavaline kaart|väikesemõõtkavalisteks]].
 
Kaardid jagunevad sisu poolest [[üldgeograafiline kaart|üldgeograafilisteks]], [[temaatiline kaart|temaatilisteks]], [[erikaart]]ideks ja [[turismikaart]]ideks. Üldgeograafilisel kaardil on enamasti kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibijale tegelikult jälgitavad (näiteks [[veekogu]]d, [[asula]]d, [[reljeef]], [[tee]]d jm). Üksikasjalikke üldgeograafilisi kaarte nimetatakse [[topograafiline kaart|topograafilisteks kaartideks]]. Temaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad (näiteks [[klimatoloogia]]-, [[kultuur]]i- või [[rahvastik]]uteemalised). Erikaardid on näiteks [[meri|merekaart]] ja [[orienteerumiskaart]].
 
Objektide tähistamiseks kaardil kasutatakse [[leppemärk]]e, kusjuures püütakse lähtuda kas väljakujunenud tavadest või loogilisest seosest leppemärgi ja tegeliku objekti vahel. Leppemärkide selgitused on keerulisemate kaartide puhul esitatud kaardi [[legend]]is.
 
Mõõtkava järgi jaotatakse kaardid suure-, keskmise ja väikesemõõtkavalisteks.
 
Tänapäeval kasutatakse oma asukoha määramiseks lisaks kaardile ka [[GPS]]-i ehk globaalset asukohamääramise süsteemi.
*[[plaan (kartograafia)|plaan]]
*[[Eesti Kaardikeskus]]
*[[suuremõõtkavaline kaart]]
*[[väikesemõõtkavaline kaart]]
*[[maailma poliitiline kaart]]
*[[kaardi üldistamine]]