Kultuuriantropoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EufratJuku (arutelu | kaastöö) Lisatud viide artiklile. |
EufratJuku (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kultuuriantropoloogia''' (ka: ''sotsiaalantropoloogia'', ''sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia'') on [[humanitaarteadused|humanitaar]]- või [[sotsiaalteadused|sotsiaalteaduste]] hulka arvatav [[teadusharu]], mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, käitumist, [[positiivne õigus|õigus]]t, [[poliitika]]t, [[ideoloogia]]t, [[religioon]]i, [[uskumus]]i, [[Tarbimine|tarbimist]], [[Tootmine|tootmist]], [[Sotsialiseerumine|sotsialiseerumist]], [[perekond]]a, sugupoolte probleeme ning teisi [[kultuur]]iavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.
==Terminoloogia==
Mõiste "kultuuriantropoloogia" võeti kasutusele [[20. sajand]]i algupoolel [[USA]]-s, täiendamaks varasemat mõistet "[[etnoloogia]]". [[Inglismaa]]l võeti samal ajal tarvitusele mõiste "sotsiaalantropoloogia" varasema "[[etnograafia]]" mõiste laiendamiseks. Uute mõistete kasutuselevõtmise üks põhjusi oli muu hulgas välitööde osatähtsuse suurenemine ning pikaajalised uuringud konkreetse ühiskonna sees. Tänapäeval kasutatakse sageli ka mõistet "sotsiaal-kultuuriantropoloogia".
[[Eesti]]s jagunes kultuuriantropoloogia ja [[etnoloogia]] valdkond kuni 20. sajandi lõpuni traditsiooniliselt [[etnograafia]]ks (inimeste materiaalse kultuuri uurimine) ja [[folkloristika]]ks (vaimse kultuuri uurimine).
Kultuuriantropoloogia ja [[sotsioloogia]] uurimisvaldkonnad küll kattuvad suuresti, kuid erinevused on teoreetilistes lähenemistes, uurimismeetodites ja
==Kultuuriantropoloogia kujunemine==
===19.
Nüüdisaegse kultuuriantropoloogia juured pärinevad [[19. sajand]]i [[etnoloogia]]st, mis tegeles inimühiskondade süstemaatilise võrdlemisega. Etnolooge huvitas eriti küsimus, miks erinevates maailma osades elavatel inimestel on sarnased [[uskumus]]ed ja kombed.
16. rida:
Oletati ka ([[Julian Steward]] jt), et sarnasused tulenevad sarnastest keskkondadest (looduslikest jm tingimustest), milles ühiskond elab. Teised uurijad ([[Claude Lévi-Strauss]] jt) pidasid põhjuseks inimmõtlemise ja -[[Keel (keeleteadus)|keel]]e üldisi struktuurseid sarnasusi.
===20.
19. sajandi etnoloogid ([[James Frazer]] jt) olid peamiselt kabinetiteadlased, mis tähendab, et nad kasutasid teiste inimeste kogutud materjale ega puutunud uuritavate ühiskondadega kokku. [[20. sajand]]il hakati üha rohkem tegema kultuuriantropoloogilisi uuringuid kohapeal. Kasutusele tulid meetodid, mille puhul uurija ise elabki selles ühiskonnas, mida ta uurib – ühtaegu selles osaledes ja tähelepanekuid tehes. Meetodid arendasid välja [[Bronislaw Malinowski]], [[Franz Boas]] jt.
31. rida:
*[[Kultuuriantropoloogia mõisteid]]
*[[Kultuuriantropoloogide loend]]
*[[Rakendusantropoloogia]]
*[[Etnoloogia]]
*[[Kultuurisemiootika]]
*[[Kultuuriteooria]]
== Kirjandus ==
*[[Aet Annist]] ja [[Maarja Kaaristo]] (toim.) 2017. ''Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia''. Tallinn: TLÜ Kirjastus. 416 lk.
*[[Lauri Honko]] ja [[Juha Pentikäinen]] 1997. ''Kultuuriantropoloogia''. Soome keelest (1975. aastal ilmunud raamatust "Kulttuuriantropoloogia") tõlkinud [[Tiina Vähi]], eessõna: [[Ants Viires]]. Kirjastus [[Tuum (kirjastus)|Tuum]], [[Tallinn]] [[1997]], 133 lk.
| |||