Püha Liit: erinevus redaktsioonide vahel

'''Püha Liit''' ([[saksa keel]]es ''Heilige Allianz'', [[vene keel]]es ''Священный союз''; tuntud ka nimega Suur Liit ehk ''Grand Alliance'') oli [[Monarhia|monarhistlike]] [[Jõudude tasakaal Euroopas|Euroopa suurvõimude]] koalitsioon, kuhu kuulusid [[Venemaa Keisririik|Venemaa]], [[Austria Keisririik|Austria]] ja [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]].

Liit loodi tsaar [[Aleksander I]] initsiatiivil pärast [[Napoleon I|Napoleoni]] lõplikku kaotust ning liidu asutamineasutamisele allkirjastatikirjutati alla [[1815]]. aasta [[26. september|26. septembril]] [[Pariis]]is.<ref>[http://www.newadvent.org/cathen/07398a.htm Holy Alliance], ''Catholic Encyclopedia''.</ref>

Näilikult moodustati allianss selleks, et sisendadajuurutada Euroopa poliitilises elus kristlikke väärtusi ja kuningate jumaliku õiguse põhimõtet – nagu selle poole pürgis tsaar Aleksander I oma nõuandja [[Barbara von Krüdener]]i mõjutusel. Umbes kolm kuud pärast [[Viini kongress]]i lõppakti tõotasid [[Vene Õigeusu Kirik|õigeusklik]] Venemaa monarh, [[Katoliiklus|katoliiklik]] Austria monarh ning [[Protestantlus|protestandist]] Preisimaa monarh käituda põhimõtte "õiglus, armastus ja rahu" järgi nii sise- kui ka välisküsimustes, et "põlistada ilmalikke institutsioone ning seada korda nende ebatäiuslikkus".

Vaatamata sellele üllale sõnastusele ei keeldunudkeeldusid liitu astumast mitte ainult [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] (kuigi kuningas [[George IV]] kuulutas nõusolekut kui [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningas]]), vaid ka [[Kirikuriik|Paavstiriik]] ning islamiusku [[Osmanite riik|Otomani impeerium]].

Liitu seostatakse tavaliselt hilisema [[Nelikliit (1815)|nelja]] ja viie riigi liitudega, mis hõlmasid ka Suurbritanniat ja (aastast 1818) ka [[Bourbonide restauratsioon|Prantsusmaad]] ning mille eesmärk oli hoida alal Viini kongressi tulemusena tekkinud [[Euroopa kontsert|Euroopa kontserdi]] rahu ja jõudude tasakaalu. [[1818]]. aasta 29. septembril kohtusid Venemaa tsaar, Austria keiser [[Franz I]] ning Preisimaa kuningas [[Friedrich Wilhelm III]] [[Aacheni kongress (1818)|Aacheni kongressil]] Wellingtoni hertsogi [[Arthur Wellesley]], Castlereagh' vikondi [[Robert Stewart]]i ning Richelieu' hertsogi [[Armand-Emmanuel de Vignerot du Plessis]]'ga, et nõuda rangeid meetmeid ülikoolides leiduvate "demagoogide" vastu, ning need nõudmised realiseerusid järgmise aastal [[Karlovy Vary|Carlsbadis]] õigusi piiravate määrustegamäärustena. Aastal [[1820]] toimunud [[Opava|Troppau]] kongressil ning sellele järgnenud [[Ljubljana|Laibachi]] kongressil püüdis Metternich saada oma liitlasi ühele nõule [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Mõlema Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Ferdinando I (Napoli)|Ferdinando I]] vastase [[Carbonari]] mässu maha surumiseks. Nelikliit kohtus viimast korda aastal [[1822]] toimunud [[Verona kongress]]il, et püüda võidelda [[Kreeka revolutsioon]]i vastu ja lahendada Prantsusmaa sissetung Hispaaniasse.

Viimased kohtumised paljastasid kasvava vastuseisu Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning seda eriti seoses [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühinemise]], [[enesemääramisõigus]]e ja niinimetatud [[idaküsimus]]ega. Tavapäraselt arvestatakse, et tsaar Aleksander I surm aastal [[1825]] tähistab ka Püha Liidu korraliku toimimise lõppu. Pärast [[1830]]. aastal toimunud [[Juulirevolutsioonjuulirevolutsioon]]i läks ka Prantsusmaa oma teed.