Redaktsioon: 5. detsember 2019, kell 16:54 redigeeri EufratJuku (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 454 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. detsember 2019, kell 22:16 redigeeri eemalda EufratJuku (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 454 muudatust Lisatud alajaotused Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Etnoloogia''' (varem ka ''rahvateadus'' ja ''etnograafia''; [[kreeka keel\|kreekakeelsest]] sõnast ἔθνος ''ethnos'' 'rahvas'<ref>{{Netiviide\|autor=\|url=https://www.lexico.com/en/definition/ethno_\|pealkiri=Oxford Dictionaries. Oxford University Press\|väljaanne=\|aeg=\|vaadatud=3.12.2019}}</ref>) on [[Teadusharu\|teadusdistsipliin]], mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega. Tänapäeval kattub etnoloogia kui teadusdistsipliin nii teoreetiliselt kui metodoloogiliselt [[Kultuuriantropoloogia\|~~kultuuri-~~kultuuriantropoloogiaga]] ~~ja sotsiaalantropoloogiaga~~. Mõlemad teadused seavad oma eesmärgiks inimeseks olemise mõtestamise selle kultuurilistes ja ühiskondlikes avaldumisvormides. Eesmärgiks on esitada teatud inimrühma või kultuurinähtuse kohta terviklik ja seostatud analüüs, mis arvestab majanduse, poliitika, religiooni, suguluse, kunsti ja teiste eluvaldkondade omavaheliste põimumistega ([[Holism\|holismi printsiip]]). ~~Ühtlasi~~Etnoloogid ~~väärtustavad etnoloogid~~rõhutavad rahvaste (etnoste), ühiskondade, kultuuride, kultuurinähtuste süsteemset võrdlemist ~~omavahel ja ka uurija enda taustaga~~: see võimaldab paremini aru saada mitte üksnes teiste rahvaste elust, vaid paremini mõista ka ~~oma~~uurija enda (~~enamasti~~sageli läänelikke või euroameerikalikke) kultuurikategooriaid. Tänapäevast etnoloogiat ja antropoloogiat iseloomustab lähenemisviiside interdistsiplinaarsus; kasutatakse [[sotsioloogia]], [[folkloristika]], [[semiootika]], [[inimgeograafia]] jt distsipliinide teooriaid ja meetodeid (ning vastupidi). Eestis õpetatakse etnoloogiat ja [[rakendusantropoloogia]]<nowiki/>t nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritasemel Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudi etnoloogia osakonnas.<ref name=":0">https://www.flku.ut.ee/et/etnoloogia-osakond</ref>▼ '''Etnoloogia''' (varem ka ''rahvateadus'' ja ''etnograafia''; [[kreeka keel\|kreekakeelsest]] sõnast ἔθνος ''ethnos'' 'rahvas'<ref>{{Netiviide\|autor=\|url=https://www.lexico.com/en/definition/ethno_\|pealkiri=Oxford Dictionaries. Oxford University Press\|väljaanne=\|aeg=\|vaadatud=3.12.2019}}</ref>) on [[Teadusharu\|teadusdistsipliin]], mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega. Termini ''etnoloogia'' loomist on omistatud Slovaki õigusteadlasele ja ajaloolasele Adam František Kollár de Kereszténile (1718–1783), kes defineeris seda oma 1783. aastal Viinis ilmunud teoses ''Historiae ivrisqve pvblici Regni Vngariae amoenitates'' kui "õpetust, mis uurib erinevate rahvaste päritolu, keeli, kombeid ja institutsioone".<ref>Kollár, Adam František. Historiae jurisque publici regni Ungariae amoenitates, I-II. Vienna, 1783.</ref> Tartu ülikoolis asuti etnograafiat esmalt õpetama 1865. aastal loodud geograafia, etnograafia ja statistika kateedris, kus 1884. aastal professoriks saanud Johann Richard Mucke pidas loenguid näiteks etnograafia uurimisloost ning Euroopa ja Venemaa eelajaloolisest etnograafiast.<ref>Piirimäe, Helmut 2007. Humanitaarteadused Tartu Ülikoolis 1802–1918. Toim. Toomas Hiio ja Helmut Piirimäe. ''Universitas Tartuensis 1632–2007''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 175–187</ref> Põhjalikumalt hakati Eesti alal etnoloogiaga (rahvateaduse nime all) tegelema [[Ärkamisaeg\|ärkamisajal]], 19. sajandi lõpus, mil rahvusliku liikumise tegelased hakkasid ennekõike Soome eeskujul tundma huvi eesti rahvakultuuri vastu ning [[Jakob Hurt\|Jakob Hurda]] eestvedamisel sai alguse ainelise vanavara ning suulise rahvapärimuse ulatuslik massikogumine. 1921. aastal asutati Tartu ülikoolis etnograafia õppetool, mille üheks oluliseks eestvedajaks sai 1922. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]]<nowiki/>i direktoriks saanud Soome rahvateadlane [[Ilmari Manninen]]. 1939. aastal valiti etnograafia õppetooli professoriks [[Gustav Ränk]]. [[17. juuni]]l [[1940]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)\|okupeeris NSV Liit Eesti]] ning korraldas [[21. juuni]]l [[juunipööre\|riigipöörde]]. [[6. august]]il liideti Eesti [[NSV Liit\|Nõukogude Liiduga]]. 1940. aastal likvideeriti senisel kujul Eesti Rahva Muuseum, mille põhjal loodi kaks uut muuseumi: Riiklik Kirjandusmuuseum ja Riiklik Etnograafiamuuseum. 1944. aastal olid paljud Eesti etnograafid sunnitud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)\|järjekordse Nõukogude okupatsiooni]] eest välismaale [[Suur põgenemine\|põgenema]]. Nende seas olid [[Ilmar Talve]], [[Gustav Ränk]], [[Helmi Kurrik]], [[Helmut Hagar]], [[Ivar Paulson]] jt. Kuna Nõukogude Liidus käsitleti etnograafiat ajaloo abiteadusena, asuti [[Tartu Ülikool\|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] etnograafiat õpetama alguses arheoloogia ning hiljem Nõukogude Liidu ajaloo kateedris peaasjalikult [[Arved Luts\|Arved Lutsu]] juhtimisel. 1994. aastal taasavatud etnoloogia õppetooli esimeseks professoriks valiti [[Elle Vunder]]. == Ajalooline taust == Termini ''etnoloogia'' loomist on omistatud Slovaki õigusteadlasele ja ajaloolasele Adam František Kollár de Kereszténile (1718–1783), kes defineeris seda oma 1783. aastal Viinis ilmunud teoses ''Historiae ivrisqve pvblici Regni Vngariae amoenitates'' kui "õpetust, mis uurib erinevate rahvaste päritolu, keeli, kombeid ja institutsioone".<ref>Kollár, Adam František. Historiae jurisque publici regni Ungariae amoenitates, I-II. Vienna, 1783.</ref> Etnoloogia kui distsipliini arengus Lääne-Euroopas oli väga mõjukas 20. sajandi keskpaigast tegutsenud Prantsuse etnoloogiakoolkond, kuhu kuulusid teiste seas [[Claude Lévi-Strauss]], Paul Rivet, Marcel Griaule, Germaine Dieterlen ja [[Jean Rouch]]. Samuti oli oluline 1970. aastate Skandinaavia kultuurianalüüs, mille esindajateks on [[Orvar Löfgren]] ja Jonas Frykman. == Eesti etnoloogia == ▲Tänapäeval kattub etnoloogia kui teadusdistsipliin nii teoreetiliselt kui metodoloogiliselt [[Kultuuriantropoloogia\|kultuuri-]] ja sotsiaalantropoloogiaga. Mõlemad teadused seavad oma eesmärgiks inimeseks olemise mõtestamise selle kultuurilistes ja ühiskondlikes avaldumisvormides. Eesmärgiks on esitada teatud inimrühma või kultuurinähtuse kohta terviklik ja seostatud analüüs, mis arvestab majanduse, poliitika, religiooni, suguluse, kunsti ja teiste eluvaldkondade omavaheliste põimumistega ([[Holism\|holismi printsiip]]). Ühtlasi väärtustavad etnoloogid rahvaste (etnoste), ühiskondade, kultuuride, kultuurinähtuste süsteemset võrdlemist omavahel ja ka uurija enda taustaga: see võimaldab paremini aru saada mitte üksnes teiste rahvaste elust, vaid paremini mõista ka oma (enamasti euroameerikalikke) kultuurikategooriaid. Tänapäevast etnoloogiat ja antropoloogiat iseloomustab lähenemisviiside interdistsiplinaarsus; kasutatakse [[sotsioloogia]], [[folkloristika]], [[semiootika]], [[inimgeograafia]] jt distsipliinide teooriaid ja meetodeid (ning vastupidi). Eestis õpetatakse etnoloogiat nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritasemel Tartu ülikooli kultuuriteaduste instituudi etnoloogia osakonnas.<ref>https://www.flku.ut.ee/et/etnoloogia-osakond</ref> Tartu ülikoolis asuti etnograafiat esmalt õpetama 1865. aastal loodud geograafia, etnograafia ja statistika kateedris, kus 1884. aastal professoriks saanud Johann Richard Mucke pidas loenguid näiteks etnograafia uurimisloost ning Euroopa ja Venemaa eelajaloolisest etnograafiast.<ref>Piirimäe, Helmut 2007. Humanitaarteadused Tartu Ülikoolis 1802–1918. Toim. Toomas Hiio ja Helmut Piirimäe. ''Universitas Tartuensis 1632–2007''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 175–187</ref> === Rahvateadus === Põhjalikumalt hakati Eesti alal etnoloogiaga (rahvateaduse nime all) tegelema [[Ärkamisaeg\|ärkamisajal]], 19. sajandi lõpus, mil rahvusliku liikumise tegelased hakkasid ennekõike Soome eeskujul tundma huvi eesti rahvakultuuri vastu ning [[Jakob Hurt\|Jakob Hurda]] eestvedamisel sai alguse ainelise vanavara ning suulise rahvapärimuse ulatuslik massikogumine. 1909. aastal asutatud Eesti Rahva Muuseumi esimese kümne tegutsemisaasta jooksul kogusid muuseumitöötajad 20 000 eset. 1921. aastal asutati Tartu ülikoolis etnograafia õppetool, mille üheks oluliseks eestvedajaks sai 1922. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]]<nowiki/>i direktoriks saanud Soome rahvateadlane [[Ilmari Manninen]], kes rõhutas lisaks esemete [[Ajaloolis-geograaﬁline meetod\|ajaloolis-geograaﬁlisele]] tüpologiseerimisele ning leviku uurimisele ka kogutu etnograaﬁlise kirjeldamise vajadust. 1939. aastal valiti etnograafia õppetooli esimeseks professoriks [[Gustav Ränk]]. [[17. juuni]]l [[1940]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)\|okupeeris NSV Liit Eesti]] ning korraldas [[21. juuni]]l [[juunipööre\|riigipöörde]]. [[6. august]]il liideti Eesti [[NSV Liit\|Nõukogude Liiduga]]. 1940. aastal likvideeriti senisel kujul Eesti Rahva Muuseum, mille põhjal loodi kaks uut muuseumi: Riiklik Kirjandusmuuseum ja Riiklik Etnograafiamuuseum. 1944. aastal olid paljud Eesti etnograafid sunnitud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)\|järjekordse Nõukogude okupatsiooni]] eest välismaale [[Suur põgenemine\|põgenema]]. Nende seas olid [[Ilmar Talve]], [[Gustav Ränk]], [[Helmi Kurrik]], [[Helmut Hagar]], [[Ivar Paulson]] jt. === Etnograafia === Kuna Nõukogude Liidus käsitleti etnograafiat ajaloo abiteadusena, asuti [[Tartu Ülikool\|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] etnograafiat õpetama alguses arheoloogia ning hiljem Nõukogude Liidu ajaloo kateedris peaasjalikult Eesti merekalastuse ja randlaste elu uurija [[Arved Luts\|Arved Lutsu]] juhtimisel. Kuigi nõukogude teadussüsteem soodustas oma kaasaja (näiteks kolhoosielu) uurimist, hakati sellega Eestis tõsisemalt tegelema alates 1950. aastate lõpust, mil Moskvas koostatud küsimustike ja uurimisplaanide kasutamist suruti vähem peale. Samuti mõjutasid teemavalikuid 1950. aastate lõpus taasloodud kontaktid Soome etnoloogidega, kelle huviorbiiti olid tõusnud oma kaasaja linnakultuuri ja tööliskultuuri uurimine. Sellegipoolest keskenduti nõukogude perioodil teaduse poliitilisest ideologiseeritusest tingituna peaasjalikult 19. sajandi ja 20. sajandi alguse materiaalse kultuuri uurimisele.<ref>Konksi, Karin 2004. Arved Luts ja Nõukogude Eesti kaasaja dokumenteerimine Eesti Rahva Muuseumis. ''Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat'', 48, lk 13–46.</ref> === Etnoloogia ja antropoloogia === 1994. aastal taasavatud etnoloogia õppetooli esimeseks professoriks valiti [[Elle Vunder]]. Alates 2004. juhib etnoloogia osakonda professor [[Art Leete]]. Osakonna uurimistöös on olulisemad kaks peamist uurimisvaldkonda – Eesti etnoloogia ning [[Soome-ugri rahvad\|soome-ugri]] ja arktilised kultuurid. Eesti etnoloogia valdkonnas uuritakse nii tänapäeva kui mineviku argikultuuri, praktikaid, identiteeti ja ajalookogemust elulugudes. Soome-ugri ning arktiliste kultuuride uurimine keskendub identiteedile, religioonile, majandussüsteemidele ning kultuurimuutustele.<ref name=":0" /> <br /> ==Vaata ka== [[Kultuuriantropoloogia]] [[Merendusetnoloogia]]▼ [[Etnograafia]] [[Kulturoloogia]] [[Rahvaste ja hõimude loend]] ▲[[Merendusetnoloogia]] == Viited ==

Etnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel