Marta Sillaots: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast lühiajalist õppimist algkoolis, mis jäi haiguse tõttu pooleli <ref name="Anu2">Anu Saluäär, "Marta Sillaots 1887–1969" – Looming 1987, nr 5, lk 672–681.</ref>, pandi Marta Sillaots [[Tallinna Kõrgem Linna-Tütarlastekool|Tallinna Kõrgemasse Tütarlastekooli]] <ref name="Reet">Reet Krusten, "Marta Sillaots kaheksakümnendal künnisel" – Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 295–297.</ref>, kus ta õppis [[1895]]–[[1904]]<ref name="Eerik">Eerik Teder, "Marta Sillaots 80-aastane" – Looming 1967, nr 5, lk 794–795.</ref>. Lõpetas [[1904]] [[Tallinna Kõrgem Linna-Tütarlastekool|Tallinna Kõrgema Tütarlastekooli]]. [[1905]] sooritas Sillaots eksamid [[Tallinna Nikolai Gümnaasium|Tallinna Nikolai Gümnaasiumis]]is ja sai koduõpetaja kutse. [[1907]]–[[1912]] töötas õpetajana mitmes Tallinna algkoolis.<ref name="Eerik">Eerik Teder, "Marta Sillaots 80-aastane" – Looming 1967, nr 5, lk 794–795.</ref> Oli innukas [[esperantist]]. Asutas [[1907]]. aastal koos noore ajakirjaniku [[Johannes Adolf Rahamägi]]ga esimese [[eesti esperanto selts]]i. [[1913]]. aastal suleti selts separatistlike kahtlustuste tõttu.<ref>Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr 136, 18. november 1934.</ref> [[1916]] otsustas valida postiametniku elukutse ning töötas [[1919]]. aastani [[Tallinna postimaja]]s. [[1920]]–[[1922]] oli [[Tallinna Teataja]]s välisuudiste toimetaja. [[1922]]. aastast tegutses vabakutselisena. [[1938]] võeti Marta Sillaots [[Eesti Kirjanikkude Liit]]u.<ref name="Anu2">Anu Saluäär, "Marta Sillaots 1887–1969" – Looming 1987, nr 5, lk 672–681.</ref>

[[NKVD]] arreteeris ta [[1950]]. aastal. Kuni [[1952]]. aasta maini oli ta Valga vangilaagris, seejärel [[Leningrad]]i haiglas ning juunist alates püsivalt [[Sverdlovski oblast]]is. Teekond tagasi algas [[1954]]. aasta detsembris, vahepeatused [[Mariinsk]]is ja [[Novosibirsk]]is. Tallinna tagasi jõudis ta [[1955]]. aasta lõpus.<ref name="Anu2">Anu Saluäär, "Marta Sillaots 1887–1969" – Looming 1987, nr 5, lk 672–681.</ref> [[1965]]. aastal tühistati Sillaotsa puudutav Ülemkohtu otsus „süüteo"süüteo puudumisel“puudumisel".<ref name="Anu">Anu Saluäär, "Kirjutav eesti naine. Järelsõna." – Sealtpoolt künniseid. Tagasivaade. Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 2009, lk 155–172.</ref>

Maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le.<ref name="Anu">Anu Saluäär, "Kirjutav eesti naine. Järelsõna." – Sealtpoolt künniseid. Tagasivaade. Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 2009, lk 155–172.</ref>

Tema vennad olid zooloog ja hüdrobioloog [[Heinrich Riikoja]] ning tehnikateadlane [[Helmut Riikoja]]. [[1923]] abiellus Marta Sillaots [[Julius Woldemar Gerland]]iga, kes tõi abielusse kaasa tütred Elisabethi ja Vilhelmine. [[1936]] eestistati nimi Gerland Rannatiks.<ref name="Anu2">Anu Saluäär, "Marta Sillaots 1887–1969" – Looming 1987, nr 5, lk 672–681.</ref>

Sillaotsa nimi on võetud ema lapsepõlvekodu nimest. Esimene trükitud artikkel oli [[esperanto keel]]es, see ilmus [[1908]] ajakirjas Estlanda Esperantisto.<ref name="Eerik">Eerik Teder, "Marta Sillaots 80-aastane" – Looming 1967, nr 5, lk 794–795.</ref> [[1910]]. aastal hakkas Marta Sillaots [[Postimees|Postimehes]] avaldama julgeid ja asjalikke kasvatusküsimusi käsitlevaid kirjutisi ning lisaks lühijutte lastest<ref name="Reet">Reet Krusten, "Marta Sillaots kaheksakümnendal künnisel" – Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 295–297.</ref>. [[1912]] avaldas teadaolevalt esimese kirjanduskriitilise töö, milleks oli [[L. Onerva]] novellikogu „Murdjooned“"Murdjooned" arvustus<ref name="Anu2">Anu Saluäär, "Marta Sillaots 1887–1969" – Looming 1987, nr 5, lk 672–681.</ref>.

Marta Sillaotsa esimene ilukirjanduslik teos oli „Algajad“"Algajad" [[(1912)]]. Marta Sillaots on kirjutanud naisküsimust käsitlevaid jutustusi ja romaane: „Anna"Anna Holm" [[(1913)]], „Viiskümmend“"Viiskümmend" [[(1937)]] ja "Neli saatust" [[(1938)]].<ref name="Eerik">Eerik Teder, "Marta Sillaots 80-aastane" – Looming 1967, nr 5, lk 794–795.</ref> Populaarsust kogus lasteraamat „Trips"Trips, Traps ja Trull" [[(1935)]],<ref name="Eerik">Eerik Teder, "Marta Sillaots 80-aastane" – Looming 1967, nr 5, lk 794–795.</ref> mis on õpetlik lugu kolmest vennast, kes satuvad pidevalt seiklustesse.

Marta Sillaots kirjutas olulisi kirjanduskriitilisi esseid, näiteks „Eduard"Eduard Vilde naistüübid“naistüübid" [[(1925)]], „A"A. Kitzbergi toodang“toodang" [[(1925)]], „A"A. H. Tammsaare looming“looming" [[(1927)]]<ref name="Reet">Reet Krusten, "Marta Sillaots kaheksakümnendal künnisel" – Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 295–297.</ref>, samuti esseeraamatuid [[Eduard Vilde]] [[(1972)]], [[August Kitzberg]]i [[(1925)]] ja [[Anton Hansen Tammsaare]] [[(1927)]] kohta. Tõlkimist alustas Sillaots [[1909]]. aasta paiku. [[1914]] avaldas Sillaots oma esimese tõlketeose, milleks oli [[Edgar Wallace]]’i „Nelja"Nelja kohus“kohus".<ref name="Anu2">Anu Saluäär, "Marta Sillaots 1887–1969" – Looming 1987, nr 5, lk 672–681.</ref> Ta on tõlkinud üle 60 väärtteose [[prantsuse]], [[inglise]], [[vene]] ja [[Saksamaa|saksa]] kirjandusest.

Marta Sillaotsa ja [[Evald Paikre]] ühine varjunimi oli '''Tuulenõel'''. E. Paikrega sidus teda pikk loominguline sõprus ja sügav vastastikune lugupidamine. Marta Sillaots kasutas erinevaid pseudonüüme. Igal varjunimel oli oma valdkondlik ja stiililine kasutusala. Näiteks prantsuse kultuuriga tegeledes oli Marta Sillaots prantsuse karikaturisti järgi '''Caran d’Ach''' ning inglise kirjandusega tegeledes '''Miss Cherry'''. Eestipäraselt oli ta [[Hugo Raudsepp|Hugo Raudsepa]] [[Milli Mallikas|Milli Mallika]] eeskujul '''Molli Pill''' ning poliitika üle arutledes oli ta '''Longue-vue''' ja '''Demokraat'''.<ref>Hando Runnel, "Kõnelus Marta Sillaotsast. Eessõna." – Kirg ja kavalus. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 7–10.</ref>

* [[Anu Saluäär]], "Marta Sillaots 1887–1969" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1987, nr 5, lk 672–681 (ilmunud ka Anu Saluääre raamatus "Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987–2008", [[Tallinn]]: [[Eesti Keele Sihtasutus]], [[2008]], lk 505–548).

* [[Anu Saluäär]], "Kirjutav eesti naine. Järelsõna." – Sealtpoolt künniseid. Tagasivaade. [[Tallinn]]: [[Loomingu Raamatukogu]] [[2009]], lk 155–172.

* [[Ain Kaalep]], "Kollase toa saladus" (Marta Sillaots 100) – [[Kirjanduse jaosmaa]] '87, [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1989]], lk 47–54 (ilmunud ka Ain Kaalepi raamatus "Kolm Lydiat", [[Tartu]]: [[Ilmamaa]], [[1997]], lk 537–543).

* [[Eesti kirjanike leksikon]], [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[2000]], lk 532–533 (artikli autor [[Reet Krusten]]).

* [[Eerik Teder]], "Marta Sillaots 80-aastane" – [[Looming]] [[1967]], nr 5, lk 794–795.

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1745 "B. Alver, Tuulearmuke"], ([[Eesti Kirjandus]] [[1927]], nr 12)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=251 "A. H. Tammsaare viiekümnendaks sünnipäevaks"], ([[Eesti Kirjandus]] [[1928]], nr 1)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=276 "A. H. Tammsaare naiskujud"], ([[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1928]], nr 1)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=139 "Armastus kui probleem eesti iseseisvusaegses proosakirjanduses"], ([[Eesti Kirjandus]] [[1935]], nr 6)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=86 "Positiivsuse-probleemist eesti iseseisvusaegses romaanis"], ([[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1937]], nr 9)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=258 "Iginaiselikust A. H. Tammsaare käsitluses"], ([[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1938]], nr 1)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=405 "Jaan Lattikust kui noorsookirjanikust"], ([[Eesti Kirjandus]] [[1938]], nr 11)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=515 "Naiskujudest Mait Metsanurga romaanides"], ([[Eesti Kirjandus]] [[1939]], nr 1)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=786 "Ühest huvitavast nähtusest meie kirjanduslikus elus"], ([[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1939]], nr 3)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=575 "Tütarlaste lugemisvarast"], ([[Eesti Kirjandus]] [[1939]], nr 6)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1250 "A. Hint, Tulemees"], ([[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1940]], nr 1)

* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1762 "Naiskujude ülesandest A. Gailiti romaanis „Ekke"Ekke Moor”Moor"], ([[Ammukaar]] [[1942]], I)

*[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1943/04/15/41 Ringhäälingu kuuldemängu võistlus tulemusrikas] - ([[Järva Teataja]] (1926-1944), nr. 43, 15 aprill 1943)