Venemaa esimene Antarktika ekspeditsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Ursus scribens teisaldas lehekülje Venemaa Esimene Ekspeditsioon Antarktika pealkirja Venemaa esimene Antarktika ekspeditsioon alla: keeleliselt vigane pealkiri
P pisitoimetamine
3. rida:
 
== Taust ==
1774. aastal jõudis [[James Cook]] 71°10'  lõunakraadile, kuid suur tükk jääd takistas tal teekonna jätkamist. Cook tegi järelduse, et Antarktika on kas täiesti kättesaadamatu või ei eksisteeri üldse.
 
12. aprillil 1819 kirjutas Krusenstern kirja mereväeminister Marquis de Traversayile, kus ta rõhutas polaarekspeditsioonide tähtsust. Krusenstern pakkus välja kahte ekspeditsiooni, üks põhja- ja teine lõunapoolusele, tähtsustades viimast. Lõunapoolusele mineku eesmärgiks oli kontrollida informatsiooni, mis oli selle kohta aastate jooksul kogutud, laiendada teadmisi ja tutvuda seal olevate riikidega.
10. rida:
 
== Ettevalmistused ==
Krusenstern pakkus laeva kapteniks [[Vassili Golovnin|Vassili Golovnini]]i, kuid sellel ajal oli Golovnin ümbermaailmareisil ja ei saanud osaleda. [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]] oli seatud Golovnini asemele, kuid enne otsuse tegemist pakkus ministeerium Makar Ratmanovi esimese ekspeditsiooni kapteniks. Ratmonaov asuski Hispaaniast teele, kuid kohale ta ei jõudnud. Skageni lähedal sattus laev karile ja ta pidi jääma Kopenhaagenisse. Seega sai Bellingshausen ekspeditsiooni kapteniks.
 
Kahte sõjalaeva, Mirnõid ja Vostokki, kasutati ekspeditsioonil. Mirnõi oli ehitatud kahe Vene inseneri poolt, hiljem täiendas seda Mihhail Lazarev.
 
Vostoki ehitasid Briti insenerid, kuid see ei olnud nii hea kui Mirnõi. Kere oli jääle vastupanuks liiga nõrk ja seda tuli parandada ja tugevdada ekspeditsiooni vältel mitmeid kordi. Ekspeditsiooni lõpuks oli Vostoki kvaliteet juba nii halb, et Bellingshausen otsustas teekonna pooleli jätta ja kuu varem koju sõita.
 
Nii Bellingshausen kui ka Lazarev kaebasid meresõidukite suurte ehituse ja kiiruse erinevuste üle.<ref>{{cite book|last=Беллинсгаузен|first=Фаддей Фаддеевич|date=|title=Двукратные изыскания в Южном Ледовитом океане и плавание вокруг света в продолжение 1819, 20 и 21 годов, совершенные на шлюпах «Востоке» и «Мирном»|publisher=|location=|isbn=|page=4|volume=I|language=ru|url=|trans-title=|quote=каждый морской офицер видел, какое должно быть неравенство ''[шлюпа „Мирного“"Мирного"]'' в ходу с шлюпом „Востоком“"Востоком", следовательно, какое будет затруднение оставаться им в соединении и какая от сего долженствовала произойти медленность в плавании}}</ref> Bellingshausen kirjutas: "Kõik laeval viibijad märkasid laevade liikumiskiiruste erinevusi, sellest tekkinud raskusi ja ekspeditsiooni ajalist pikenemist."
 
== Liikmed ==
57. rida:
 
== Purjetamine Lõuna-Ookeanile ==
16. juulil 1819 asus ekspeditsioon [[Kroonlinn|Kroonlinnast]]ast teele ja 14. novembril 1819 jõudis [[Rio de Janeiro|Rio de Janeirosse]]sse. Riost nad suundusid lõunasse, siis ümber [[Lõuna-Georgia|Lõuna-Georgia saare]] edelaranniku, mille avastas James Cook. Saarest edasi liiguti itta. Maa osutus saarestikuks ja Cook pani nendele nimeks [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Sandwichi saared]]. Mõned saared said nimed ekspeditsioonis osalenud meeste järgi: Leskovi saar - Arkadi Leskov, Zavodovski saar - Ivan Zavadovsky ja Torsoni saar - Konstantin Torson.<ref>After [//en.wikipedia.org/wiki/Decembrist_revolt Decembrist revolt] in which Konstantin Torson took part, Torson Island was renamed to Visokoi Island</ref> Nende kolme saare üldiseks nimeks sai Traversay saared mereväe ministri Markii de Traversay järgi.
 
== Antarktika uurimine ==