Juhtmevaba toitega täitur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
 
3. rida:
'''Juhtmevaba toitega täitur''' on [[mootor]] või [[muundur]], mis saab tööks vajaliku [[toide|toite]] [[õhk|õhu]] kaudu.
 
[[Ioonpolümeer-metallkomposiit|Ioonpolümeer-metall komposiit]] (IPMK) [[täitur]] on[[elektroaktiivne polümeer | elektroaktiivsete polümeeride]] (EAP) alaliik, mis võimaldab projekteerida uut tüüpi [[robot]]eid, mis suudavad imiteerida [[Bioloogia|bioloogilisi]] [[eluvorm|eluvorme]]e tänu pehmele [[Struktuur|struktuurilestruktuur]]ile ja väiksele [[energiatarve|energiatarbele]]. Vaatamata sellele, et elektroaktiivsetel polümeeridel on suur potentsiaal [[tehislihas]]te arendamisel, on seda tüüpi täituritel probleemiks [[toitepinge]]. Näiteks [[robootika]]s võib kujuneda [[patarei]] kaalust kriitiline tegur [[robot|roboti]]i korralikuks toimimiseks. Üks lahendus on projekteerida juhtmevaba toite ülekanne IPMK-täituri ja [[kontroller|kontrolleri]]i vahel, milleks saab kasutada spetsiaalset [[planaarantenn]]i IPMK-täituri pinnal toite vastuvõtmiseks <ref name="Microwave" />.
 
== Elektromagnetiline kiirgus ==
 
Juhtmevaba toite ülekanne on paljulubav tehnoloogiline lahendus, kui vajatakse pikaajalist toidet juhtmevabale [[seade|seadmele]]. Toite ülekandmiseks on olemas mitu võimalust, näiteks[[Elektromagnetiline kiirgus| elektromagnetililisel kiirgusel]] või[[Elektromagnetiline induktsioon| elektromagnetilisel induktsioonil]] põhinev toite ülekanne. Elektromagnetiline kiirgus on suurema [[kasutegur|kasuteguriga]]iga kui elektromagnetilisel induktsioonil põhinev toite ülekanne, kuna see võimaldab [[energia|energiat]]t kanda üle pikemate vahemaade korral ning lisaks saab [[vastuvõtja]] projekteerida väiksema ja kergema. Näiteks miniatuurne 0,2 g kaaluv vastuvõtja suudab tekitada piisavalt energiat ühe IPMK-täituri juhtimiseks<ref name="Microwave" />.
 
Elektromagnetilise kiirguse kasutamisel toite ülekandmisel on peamiseks komponendiks [[alaldav antenn]], mis on kombinatsioon alaldavast [[vooluring]]ist ja [[antenn]]ist. Toite ülekandmiseks IPMK-täiturile paigutatakse [[Planaarantenn|planaarantennidplanaarantenn]]id IPMK-[[elektrood|elektroodile]]ile nii, et nad käituksid kui alaldav antenn.
Lihtne alaldava antenni [[Masinaelement|element]] koosneb [[dipool]]antennist koos [[raadiosagedus|raadiosagedusliku]]liku [[diood|dioodiga]]iga ([[RF diood]]), mis on ühendatud üle dipooli elementide. Diood alaldab [[Vahelduvpinge|vahelduvpingetvahelduvpinge]]t, mis indutseeritakse antennis [[elektromagnetlaine]]te poolt, et toota [[Alalispinge|alalispingetalalispinge]]t<ref name="Thcmb" />.
 
Antenn võtab vastu [[Elektromagnetenergia|elektromagnetenergiatelektromagnetenergia]]t, mille alaldav vooluring muundab [[elektrienergia|elektrienergiaks]]ks.
 
[[FilePilt:Rectenna 2.PNG|Alaldava skeemi joonis]]
 
Nagu eespool mainitud, siis alaldav antenn on kombinatsioon alaldavast vooluringist ja antennist. IPMK-täituri juhtimiseks elektromagnetkiirgusega on vajalik [[kõrgsageduslaine|kõrgsageduslainete]]te [[detektor]]. Positiivse [[laine]] korral detektori [[diood]] blokeerib sissetuleva laine ning [[kondensaator]] ja IPMK laetakse positiivse [[laeng|laenguga]]uga, mis muudab IPMK kuju. Negatiivse laine korral diood laseb läbi negatiivse laine, millega kaasneb IPMK algse kuju taastumine. IPMK algse kuju taastamisega ning vastupidises suunas paindumisega kaasnevad aga mitmed probleemid, kuna elektromagnetilisest kiirgusest saab tekitada vaid positiivset pinget. Näiteks kui IPMK-le rakendatud [[Pinge (elekter)|pinge]] on saanud nulliks, siis seetõttu, et talletatud energiat kaotatakse vähesel määral, on IPMK algse kuju taastumine väga aeglane<ref name="Microwave" />.
Antenn võtab vastu [[Elektromagnetenergia|elektromagnetenergiat]], mille alaldav vooluring muundab [[elektrienergia|elektrienergiaks]].
 
Selleks, et parandada IPMK vastupidises suunas paindumise kiirust, peaks IPMK-täitur kulutama laetud energiat, mis koguti positiivse paindumise ajal. Sellisel juhul toimib IPMK kui laadiv kondensaator, et aga laetud IPMK kulutaks enda kogutud energia võimalikult kiiresti, tuleks kasutada lisaks [[koormustakisti|koormustakistit]]t. Sel juhul aeg, mis kulub kogutud laengu kulutamiseks, lüheneb oluliselt ning IPMK paindumise kiirus vastupidises suunas paraneb<ref name="Microwave" />.
[[File:Rectenna 2.PNG|Alaldava skeemi joonis]]
 
Nagu eespool mainitud, siis alaldav antenn on kombinatsioon alaldavast vooluringist ja antennist. IPMK-täituri juhtimiseks elektromagnetkiirgusega on vajalik [[kõrgsageduslaine|kõrgsageduslainete]] [[detektor]]. Positiivse [[laine]] korral detektori [[diood]] blokeerib sissetuleva laine ning [[kondensaator]] ja IPMK laetakse positiivse [[laeng|laenguga]], mis muudab IPMK kuju. Negatiivse laine korral diood laseb läbi negatiivse laine, millega kaasneb IPMK algse kuju taastumine. IPMK algse kuju taastamisega ning vastupidises suunas paindumisega kaasnevad aga mitmed probleemid, kuna elektromagnetilisest kiirgusest saab tekitada vaid positiivset pinget. Näiteks kui IPMK-le rakendatud [[Pinge (elekter)|pinge]] on saanud nulliks, siis seetõttu, et talletatud energiat kaotatakse vähesel määral, on IPMK algse kuju taastumine väga aeglane<ref name="Microwave" />.
 
Selleks, et parandada IPMK vastupidises suunas paindumise kiirust, peaks IPMK-täitur kulutama laetud energiat, mis koguti positiivse paindumise ajal. Sellisel juhul toimib IPMK kui laadiv kondensaator, et aga laetud IPMK kulutaks enda kogutud energia võimalikult kiiresti, tuleks kasutada lisaks [[koormustakisti|koormustakistit]]. Sel juhul aeg, mis kulub kogutud laengu kulutamiseks, lüheneb oluliselt ning IPMK paindumise kiirus vastupidises suunas paraneb<ref name="Microwave" />.
 
Tänu sellele, et IPMK-d saab panna edukalt painduma, kasutades elektromagnetilist kiirgust, ning seejärel kuju taastama, võimaldab see luua rohkem liikuvust robootika seadmetele.
 
Üksiku dioodiga alaldavat vooluringi saab muuta veelgi tõhusamaks kasutades [[pingekordisti]]t. Sel juhul laetakse sisendiga kondensaatoreid ning lülitatakse laengud ümber niiviisi, et ideaaljuhul saadakse kahekordse pingega väljund. Näiteks [[töösagedus|töösagedusel]]el 8–10 &nbsp;GHz ja 37 &nbsp;mW [[toiteallikas|toiteallikaga]], on pingekordistiga [[elektriahel|elektriahelas]]as väljund 0,65 V, mis on 60% kõrgem kui üksiku dioodiga ahelas, kus on väljund sama sisendi korral 0,4 V<ref name="PZuRYMicrowave" /><ref name="MicrowavePZuRY" />.
 
=== Mitmiktäituri juhtimine multisagedusliku mikrolainega ===
 
Üks unikaalseid lisavõimalusi, mis kaasneb toite ülekandmisel elektromagnetilise kiirgusega, on võimalus juhtida rohkem kui ühte IPMK-täiturit. Selleks kasutatakse mitut alaldavat antenni, mida kiiritatakse vastavate elektromagnetiliste [[Signaal (tehnika)|signaalidega]]. Alaldavad antennid peavad olema projekteeritud vastavalt, et nad sobituksid signaaliallika välja saadetavate sagedustega . Kui alaldavad antennid oleksid projekteeritud ja valmistatud ideaalselt, peaks tulemus olema selline, et kindlat [[sagedus|sagedust]]t vastuvõttev IPMK-täitur reageerib ainult ühele kindlale sagedusele ning kui kiiritatakse mitme erineva sagedusega vaheldumisi, reageerivad mõlemad IPMK-täiturid. Kui mõlema IPMK-täituri kiiritamine lõpetatakse, hajutatakse energia, mille olid kogunud kondensaatorid ja täiturid, mistõttu täiturid taastavad algupärase kuju<ref name="Microwave" />.
 
Paraku kindlalt sagedust vastuvõtvate alaldavate antennide projekteerimisel on teiste sageduste isoleerimine väga keeruline nende antennide iseäraliku [[tootmisprotsess|tootmisprotsessi]]i tõttu. Levinud probleem on, kui näiteks kasutatakse 8,3 &nbsp;GHz ja 9 &nbsp;GHz elektromagnetlaineid, siis pärast 8,3 &nbsp;GHz lainega kiiritamise lõpetamist indutseeritakse 8,3 &nbsp;GHz vastuvõtjas pinget edasi, kuigi kiiritatakse vaid 9 &nbsp;GHz lainega<ref name="Microwave" />.
 
==== Signaali segajad ====
Juhtides IPMK-täiturit 9 &nbsp;GHz [[mikrolaine|mikrolainega]]ga, on teoreetiliselt olemas mitmeid võimalike segajaid. Üheks võimalikuks segajaks võiksid osutuda [[satelliit|satelliidid]], mille ülekande [[sagedusvahemik]] on 9–12 &nbsp;GHz, kuid kuna satelliidi signaal on piisavalt nõrk, võib seda segajat eirata. Teist võimalikku segajat, milleks on [[mobiilside|mobiilsides]]s kasutatavad lained, saab samuti eirata, kuna sel juhul on tegemist erineva sagedusega lainetega (850 ja 1900 &nbsp;MHz)<ref name="oxYOJ" /><ref name="EpW6D" />.
 
== Raadiosagedus ==
 
Juhtmevabalt saab IPMK-täiturile toidet üle kanda kasutades induktiivset laadimist, mis on[[Elektromagnetväli| elektromagnetilise välja]] kasutamine energia ülekandmiseks. [[Induktiivtoide|Induktiivtoite]] korral saadetakse energia [[induktiivsidestus|induktiivsidestamisega]] IPMK-täiturile. Niisugune juhtmevaba energia ülekandmisskeem koosneb kolmest põhilisest komponendist, milleks on [[energiaallikas]], mille energiat soovitakse juhtmevabalt üle kanda; [[resonantssidestussüsteem]], mis koosneb magnetiliselt sidestatud [[pool]]idest, mille eesmärk on toiteallika energiat kanda juhtmevabalt edasi vastuvõtjale ja [[toitesüsteem]], mille eesmärk on muundada [[raadiosagedus]]el vastuvõetud signaal [[madalsagedus|madalsageduslikuks]]likuks [[Ristküliksignaal|ristküliksignaaliksristküliksignaal]]iks, et toita IPMK-täiturit. Toitesüsteem ehitatakse IPMK-täituri pinnale<ref name="Induktiiv" />.
 
[[FilePilt:Wireless power 2.jpg|Juhtmevaba toide]]
 
=== Väline toiteallikas ===
51. rida ⟶ 49. rida:
=== Toitesüsteem ===
 
Toitesüsteemi eesmärk on muundada [[vahelduvvool]] [[Alalisvool|alalisvooluksalalisvool]]uks. Lisaks koosneb toitesüsteem [[Ostsillaator|ostsillaatoristostsillaator]]ist, mille eesmärk on tekitada ristküliksignaali, ning[[H-sild| H-sillast]], mis on vajalik IPMK-täituri juhtimiseks ja signaali [[Puhverdamine|puhverdamiseks]]. Ostsillaator ja H-sild saavad toite [[pingeregulaator|pingeregulaatorist]]ist<ref name="Induktiiv" />.
 
== Juhtmevaba toite eelised ==
64. rida ⟶ 62. rida:
* Mikrolaine kiirguse muundurit, mis kannaks tõhusalt üle energiat täiturile, on keeruline valmistada.
* IPMK elektrilised omadused vähendavad planaarantenni tõhusust.
* IPMK elektroodi [[elektrijuhtivus]] on tugevas sõltuvuses vastuvõetud pinge [[amplituud|amplituudist]]ist.
* Täituri töö on piiratud signaali levimise ja tugevusega.
 
70. rida ⟶ 68. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="Microwave">J.S Lee, W. Yim, C.Bae, K.J. Kim ''Wireless actuation and control of ionic polymer-metal composite actuator using a microwave link'', International Journal of Smart and Nano Materials, 2012.</ref>
<ref name="Induktiiv">K. Abdelnour, A. Stinchcombe, M. Porfiri, J. Zhang, S. Childress ''Wireless Powering of Ionic Polymer Metal Composites Toward Hovering Microswimmers'' IEE/ASME TRANSACTIONS ON MECHATRONICS 2012</ref>
<ref name="Thcmb">[http://www.wisegeek.com/what-is-a-rectenna.htm What is a Rectenna?]</ref>
<ref name="PZuRY">[http://www.allaboutcircuits.com/vol_3/chpt_3/8.html Voltage multipliers]</ref>
<ref name="oxYOJ">[http://www.wmo-sat.info/oscar/satellitefrequencies List of all Satellite Frequencies]</ref>
<ref name="EpW6D">[http://www.wpsantennas.com/cellular-frequency-information.aspx Cellular Antennas, Amplifiers and Repeaters are Frequency Specific]</ref>
<ref name="Induktiiv">K. Abdelnour, A. Stinchcombe, M. Porfiri, J. Zhang, S. Childress ''Wireless Powering of Ionic Polymer Metal Composites Toward Hovering Microswimmers'' IEE/ASME TRANSACTIONS ON MECHATRONICS 2012</ref>
}}