LT vz.35: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
23. rida:
== LT vz.35 konstruktsioon ja tehniline lahendus ==
=== Torn ===
Torn paiknes korpuse keskosas ning moodustas koos sellega tanki lahingusektsiooni. Torn, nagu ka korpus koosnes karkassile needitud soomuslehtedest. Torni katusel asus komandöritorn [[diameeter|diameetriga]] 560
=== Relvastus ===
Tank LT vz.35 omas oma aja ja klassi kohta head relvastust. Sellele oli paigutatud 37
=== Mootor ===
Tankile oli paigutatud neljasilindriline ja neljataktiline vedelikjahutusega [[karburaatormootor]] Škoda T-11/0, mille võimsus oli 120 hobujõudu ning mis arendas 1800 pööret minutis. Silindrite [[diameeter]] oli 140
=== Sideaparatuur ===
LT-35-le oli paigaldatud [[raadiojaam]] vz.35, mille tegevusraadiuse oli 2
== LT vz.35 modifikatsioonid ==
* ''S-IIa'' – originaalmasina prototüüp
* ''LT vz.35'' – Tšehhoslovakkia tarbeks toodetud seeriamasin (37
* ''T-11'' – eksportversioon Bulgaariasse (37
* ''LTM 35'' – LT vz.35 nimetus Saksa armees kuni [[1940]]. aasta jaanuarini
* ''Panzerkampfwagen 35(t)'' – Saksa versioon tankist LT vz.35
46. rida:
* ''Munitionsschlepper 35(t)'' – laskemoonaveok
* ''Mörserzugmitteler / Artillerie Schlepper 35(t)'' – suurtükiveok
* ''Panzerjager 35(t)'' – 47
* ''Befehlswagen 35(t)'' – komandöritank
* ''TACAM R2'' – LT vz.35 baasil ehitatud Rumeenia tankihävitaja
57. rida:
[[Hermann Göring]]u alluvusse).
Just enne lahingute algust [[Euroopa]]s müüdi LT-35 mitmesse riiki, sealhulgas ka Bulgaariasse ja Rumeeniasse.
Saksa armees moodustasid PzKpfw 35(t)-d 1. kergediviisi tuumiku [[Poola]] kampaanias, mis seejärel formeeriti ümber 6. tankidiviisiks ning osales selle nime all lahingutes [[Prantsusmaa]]l ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].
=== Škoda R-2 kasutamine Rumeenias ===
1935. aasta sügisel Rumeenia ostukomisjon külastas [[Tšehhoslovakkia]]t plaaniga rearmeerimise käigus hankida modernseid tanke armeele. Pärast intensiivseid läbirääkimisi ja demonstratsioone nii CKD ja Škoda poolt sõlmiti leping 14. augustil 1936. 126 Škoda S-II-a ostmiseks ja hiljem võimalus veel 63 tanki juurde muretsemiseks, tankid asuksid armee teenistuse markeeringu R-2 all. Nagu lepingus kirjas, saatsid tšehhid esimese prototüübi 1937. aasta jaanuaris, millele järgnesid kohe 11 ja siis veel neli tanki, kuigi lepingu täitmiseks pidi Škoda "laenama" tanke Tšehhoslovakkia armeele lubatute hulgast. Saadud tankid läbisid põhjalikud testid enne tagastamist, paljud polnud enam sõidukõlbulikud Škodale, kuid rumeenlased jäid katsetuste tulemustega väga rahule ja nad soovisid saada veel 280 lisatanki, tingimusel, et kaks kolmandikku tankist pannakse kokku Rumeenia firma Malaxa poolt. Škoda lükkas selle pakkumise tagasi, kuna oli varem Malaxaga tegemist teinud ning tšehhid ei olnud selle firma asjaajamisega eriti rahul. Esialgse tellimuse esimesed 27 masinat saadeti rumeenlastele 1938. aasta septembris, suurim hulk saabus oktoobris ja viimased 30 1939. aasta veebruaris.
Formeeritud kahte pataljoni, moodustasid need tankid 1. tankirügemendi, millest 1941. aastal kasvas valja 1. tankidiviis. 1. tankidiviisi R-2d osalesid 1941. aasta invasioonis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastu, opereerides [[Põhja-Bukoviina]]s ning sellele järgnenud [[Pruti jõgi|Pruti jõe]] ületamisel. R-2l on ka au olla esimene Rumeenia tank, mis osales tankilahingus Rumeenia ja Nõukogude vägede vahel. 4. juulil 1941. lahingus Brinzeni pärast hävitati kaks [[T-28]] tanki ja rumeenlased ise kaotasid ühe R-2. Augusti lõpuks oldi veel kaotatud kakskümmend tanki lahingutes ning paarkümmend mehaaniliste rikete tõttu. Aasta lõpuks oldi jäädavalt kaotatud 26 masinat, 60 olid taastatavad ja ülejaanud vajasid põhjalikku remonti. Tänu Rumeenia remonditöökodade pingutustele suudeti 1942. aasta suvel teenistusse tagasi anda 83 R-2, sakslastelt saadi veel suure mangumise peale 26 Panzer 35(t), mis olid aga suhteliselt palju kasutatud. 1942. aasta augustiks, mil 1. tankidiviis naasis rindele, oli ridades 109 R-2. Jäädes [[Stalingradi lahing]]u käigus ette venelaste suurrünnakule, kaotas diviis esimese nädala jooksul enamuse oma tankidest. 1943. aasta jaanuariks oldi kaotatud 81 R-2 tanki. Aprillis 1943 väitis 1. tankidiviis endal olevat 59 R-2t, kuid see arv sisaldab ka täiesti kasutuskõlbmatuid masinaid. 1943. aasta suve lõpus oli ainult 25 tanki sõidukorras, 30 asusid remonditöökodades ja nelja kasutati treeningumasinana. Ainult üks kompanii tanke osales veel lahingutegevuses 1943. aastal Cantemiri tankigrupi koosseisus, enne kui R-2 1944. aasta märtsis ametlikult tõmmati välja rindeteenistusest. Natuke aega enne seda R-2, mida nüüdseks oli 69 igasuguses seisukorras masinat, otsustati ümber ehitada iseliikuvateks suurtükkideks TACAM programmi raames, esimene prototüüp oli valmis juba 1944. aasta veebruariks. Ümberehitamiseks valiti 40 masinat, kuid valmis tehti ainult kakskümmend, sel põhjusel, et pearelvastusena kasutatud nõukogude 76,2
== Välislingid ==
74. rida:
{{Saksa sõjatehnika TM}}
{{Tšehhoslovakkia ja Tšehhi ja Slovakkia soomustehnika PTM}}
[[Kategooria:Tšehhoslovakkia tankid]]
[[Kategooria:Saksa tankid]]
|