Kasimir (Brandenburg-Kulmbach): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Lingitäpsustus roboti abiga: Buda – muudetud kujule Buda (Budapest)
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt:Hans Süß von Kulmbach 002.jpg|pisi|Markkrahv Kasimir, kaasaegne portree [[Hans von Kulmbach]]ilt.]]
 
'''Kasimir''' ([[saksa keel|saksa]] '''Kasimir von Brandenburg-Kulmbach'''; [[27. september]] [[1481]] [[Ansbach]] – [[21. september]] [[1527]] [[Buda (Budapest)|Buda]]) oli [[Brandenburg-Kulmbach]]i markkrahv aastail [[1515]]–[[1527]]–1527.
 
==Noorus, võimuletõus, abielu ja usulised vaated==
Kasimir pärines [[Hohenzollern]]ide dünastiast ning oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi [[Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)|Friedrich II]] ning [[Poola kuningas|Poola kuninga]] tütre [[Zofia Jagiellonka|Sophia]] vanim poeg. Tal oli 9 venda ja 7 õde.
 
Juba alates [[1498]]. aastast oli Kasimir korduvalt markkrahvkonna asevalitseja, kui tema isa pikemaltel reisidel viibis. [[1515]]. aastal kukutas ta koos oma venna [[Georg (Brandenburg-Ansbach)|Georgiga]] isa, mida nad põhjendasid tema pillava elustiiliga, mis markkrahvkonda olevat tugevalt koormanud. Kuna Georg tegutses toona [[Ungari]] kuningakojas, siis sai Kasimir lisaks Brandenburg-Kulmbachi markkrahvi tiitlile ka Brandenburg-Ansbachi asehalduri koha. Isa kukutamine tekitas pingeid nii teiste vendadega kui ka teisi poliitilisi komplikatsioone. Kui Kasimiri lähisugulane, Brandenburgi kuurvürst [[Joachim I]] püüdis [[1518]]. aastal Friedrich II vabastamist saavutada, siis keelati tal siseneda Plassenburgi linnusesse, kus Friedrichit vangis hoiti. Probleemid tekkisid ka Joachimi venna, Mainzi kuurvürsti [[Albrecht (Mainz)|Albrechtiga]]. Alles [[1522]]. aastal sõlmiti vendade ja teiste sugulastega lepitus, kuid Friedrich II jäi kuni Kasimiri surmani vangistusse.
 
[[1518]]. aastal abiellus Kasimir Baieri hertsogi [[Albrecht IV (Baieri)|Albrecht IV]] tütre [[Susanna Baierist|Susannaga]]. Pulmad toimusid Augsburgi riigipäeva ajal ning neist võttis osa ka keiser [[Maximilian I]], kes oli pruudi onu. Kasimir osales koos oma venna [[Johann von Hohenzollern|Johanniga]] ka [[Karl V]] keisriks kroonimisel ([[1520]]), kus ta täitis tseremoniaalselt olulist peamise lihalõikaja ametit.
13. rida:
 
==Osalemine sõjalistes konfliktides enne Saksa talurahvasõda==
[[Pilt:Sebald Kasimir.JPG|pisi|Markkrahv Kasimiri kujutis Nürnbergi Sebaldi kiriku nn Markkrahvideaknal; Hans von Kulmbachi töö aastast [[1515]].]]
 
Kasimir võitles juba varases nooruses oma isa ja [[Badeni markkrahv]]i [[Christoph I (Baden)|Christoph I]] kõrval kuningas [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] vägedes ühe [[Švaabi liit|Švaabi liidu]] väejuhina Šveitsi kantonite vastu (kuni [[1499]]. aasta [[Baseli rahu]]ni). Ka järgnevatel aastatel jätkas Kasimir [[Habsburgid]]e teenistust väejuhi ja diplomaadina. [[1513]]. aastal oli ta Švaabi liidu kogunemisel keiserlik komissar, kes arutas [[Götz von Berlichingen]]i poolset [[maarahu]] rikkumist. Samuti võttis ta [[1519]]. aastal osa liidu tegevusest [[Württemberg]]i hertsogi [[Ulrich (Württemberg)|Ulrichi]] vastu ning tema kukutamisest, juhatades 700 ratsanikust koosnevat väeüksust.<ref name="9bxzW" /> [[1522]]. aastal Kasimir aga uuendatud Švaabi liiduga enam ei ühinenud.
20. rida:
 
== Saksa talurahvasõda ==
[[Pilt:Karte bauernkrieg3.jpg|pisi|Saksa talurahvasõja ülestõusude ulatus [[1525]]. aastal.]]
 
[[Saksa talurahvasõda|Saksa talurahvasõja]] ajal rüüstati Kasimiri valduste naabruses asunud Würzburgi ja Bambergi piiskopkondi. Seetõttu kohtusid 1525. aasta alguses, et arutada laieneva ülestõusu piiramise võimalusi, [[Frankimaa]] olulisimad maaisandad: Kasimir, Würzburgi piiskop [[Konrad II (Würzburg)|Konrad II]], Bambergi piiskop [[Weigand von Redwitz]], Eichstätti piiskop [[Gabriel von Eyb]] ning [[Hohenlohe]], [[Scenk von Limpurg|Limpurg]]i, [[Wertheim]]i, [[Henneberg]]i ja [[Castell]]i krahvid. Need läbirääkimised kukkusid aga vastastikuse usaldamatuse tõttu läbi, sest koosolekul ilmnesid vastuolud piiskopkondade ja ilmalike vürstiriikide vahel, eriti piiriküsimustes. Seejärel said Würzburgi väed talupoegadelt lüüa ning nood asusid Würzburgis asuvat Marienburgi piiskopilinnust piirama.
29. rida:
 
== Viimased aastad Habsburgide teenistuses ja surm ==
[[Pilt:1481 Kasimir.jpg|pisi|Markkrahv Kasimir, tundmatu kunstniku portree.]]
 
Kasimir võttis osa [[1525]]. aasta Augsburgi ning [[1526]]. aasta Speyeri [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäevast]] ning näitas seal üles ustavust Habsburgide keisrikojale.
[[1527]]. aastal krooniti keiser [[Karl V]] vend [[Ferdinand I (Saksa-Rooma)|Ferdinand I]] [[Böömimaa kuningas|Böömimaa kuningaks]], kes seejärel otsustas sõjaretkega Ungarisse ka sealse krooni endale võita. Ka Kasimir, kes vahepeal oli raskelt haigestunud, otsustas sellest hoolimata sõjaretkel osaleda. 1527. aasta juulis jõudis ta abivägede eesotsas [[Buda (Budapest)|Budasse]] (saksa Ofen), kuid suri seal kaks kuud hiljem [[düsenteeria]]sse. Enne surma andis ta oma markkrahvkonna samuti sõjaretkel osalenud venna Georgi hoolde ning palus kuningas Ferdinandi hakata tema vaid viieaastase poja Albrecht Alcibiadese eestkostjaks.
 
==Järglased==
44. rida:
==Sugupuu==
{{Sugupuu
|nimi=[[Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)]]
|isa= [[Friedrich II (Brandenburg-Ansbach)|Friedrich II]] (1460–1535), Ansbachi valitseja
|isaisa= [[Albrecht Achilles]] (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst