Erinevus lehekülje "Barbara Juliane von Krüdener" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
{{DISPLAYTITLE:Barbara Juliane von Krüdener}}
 
'''Barbara Juliane von Krüdener''' (22. november 1764, [[Riia, Läti]] - 25. detsember 1824, Bilogirsk) oli baltisaksa kirjanik, suurilmadaam, Viitina mõisaproua, „tantsiv pühak“.
== Lapsepõlv ==
Barbara von Krüdener sündis kahe väärika suguvõsa järeltulijana. Tema ema oli Anne Ulrice von Münnich von Vietinghoff-Scheel (1741-1811), türklastega sõdinud feldmarssal Münnichi noorim tütar. Tema isaks oli Otto Hermann von Vietinghoff-Scheel (1722-1792), Venemaa salanõunik ja senaator, kolme mõisa omanik, arvatavasti Liivimaa rikkaim mees, kes oli oma varanduse kogunud viinapõletamisega.
== Usku pöördumine ==
[[Fail:Juliane von Krüdener.jpg|pisi]]
Romaani triumfi järel sõitis Barbara Riiga, kus temast sai üleöö [[pietism|pietist]], prohvet, [[hernhuutlus|hernhuutlane]], vaeste eest hoolitseja. Talle olla nii mõjunud kohtumine ühe vaga kingsepaga. 1804 – 1815 oli Barbara pidevalt reisimas, ta kohtus paljude mõjukate aadlikega, aga ka teistsugusesse kihti kuuluvate inimestega. Tema asutatud näljahädaliste abistamist ei kiidetud heaks, kardeti, et see kõigutab ühiskonda, teda sunniti pidevalt erinevatest kohtadest lahkuma.
 
Teel Pariisist Riiga aastal 1817 lasi Barbara ennast maalida Caroline Bardual kaks portreed.
42 535

muudatust