Vikipeedia

Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
165. rida:
 
[[Vana-Vene]] [[Nestori kroonika]]s kirjeldatakse, kuidas [[862]]. aastal saadeti Põhja-Venemaa ja [[Ingeri]] alade erinevate rahvaste ([[tšuudid]], [[Ilmjärve sloveenid]], [[krivitšid]] ja [[vessid]]) juurest saadikuid Skandinaaviasse (mere taha varjaagide, russide juurde; neid variaage kutsuti russideks, nagu teisi normannideks ja sveadeks, muid angliteks ja veel teisi gotlandlasteks<ref name="e0QQm" />), kes kutsusid varjaage ''neid valitsema'' ([[:ru:Призвание варягов|ru]]). Vene allikate alusel, kuna puuduvad originaalallikad [[rauaaeg|nooremast rauaajast]] esineb erinevaid tõlgendusi kroonikas kasutatud väljendi «земля наша велика и обильна, а наряда в ней нет» kohta ning seda tõlgendatakse nii kutsega valitsema, kui ka kutsega asuda piirkonnas korda looma ja erinevate [[hõim]]ude üle, kes elasid sel ajal Põhja-Venemaal (vt. [[Venemaa valitsejad]]). Ühise alade valitseja-vürsti kutsumise kohta Põhja-Venemaa ja [[Ingeri]] alade erinevate rahvaste (tšuudid, [[Ilmjärve sloveenid]], [[krivitšid]] ja vessid) poolt ühise valitseja kutsumise vastu esitas vastuväite ka [[Arnold Paul Süvalep]], kes esitas versiooni, et võõraid võimumehi vajati ainult kindla korra ja kaitse loomiseks Novgorodi kaubaturgudel ja kaubateedel, mis olid üht­viisi tähtsad kõigile ümbruskonna rahvastele<ref name="pdl2l" />.
 
=== 10. sajand kronoloogiliselt ===
[[File:Olsbrostenen-w.jpg|pisi|100px|Olsbrostenen, [[Västergötland]]is]]
*[[900]] – [[Harald Kaunisjuukse saaga]] järgi tegid Norra kuninga kaksikpojad [[Halfdan Must]] ja [[Halfdan Valge]] sõjakäigu Eestisse<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16" />. Sõjakäigul tapetakse Halfdan Valge<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16" />.
*[[968]] – [[Olav Trygvessoni saaga]] järgi võtsid eestlased merel vangi hilisema Norra viikingitejuhi ja kuninga, tollal kolmeaastase [[Olav Trygvesson]]i, ja tema ema Astridi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16" />. Kuus aastat hiljem ostab Olavi onu Sigurd ta Eestist vabaks. Hiljem ostab norralane Loden vabaks ka Astridi<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16" />.
*ca [[970]] aastast on Rootsi [[Västergötland]]i [[Falköpingi kommuun]]i [[Åsarp]]i asula lähedal asuv [[ruunikivi]]<ref>[https://www.platabergensgeopark.se/portfolio/olsbrostenen-en/ One of the most beautiful runestones in Västergötland is Olsbrostenen.], www.platabergensgeopark.se</ref> ({{Coordinate|NS=58.0171|EW=13.55584|type=landmark|region=SE}}) Eestimaal langenud Olavile.
Umbes [[1050]]. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja ja ühtlasi ka Eesti esiajaloo viimane periood: hilisrauaaeg, mis kestis kuni 13. sajandini.
 
=== 11. sajand kronoloogiliselt ===
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_esiajalugu"