Ühistöö: erinevus redaktsioonide vahel

Ühingu asutamiskoosolek toimus Tallinna õpetajaskonna initsiatiivil 6. detsembril 1918 Tallinnas ja selle juhiks sai [[Voldemar Päts]], kes sai hiljem selle töö eest [[Vabadusrist|Vabadusristi III liigi (tsiviilteenete eest) 2. järgu]] aumärgi.<ref name="Päewaleht" /> Järgnevalt asutati ühingu esindusi ka mujal Eestis.<ref name="ERM" /> Ühistöö tegevuse arenedes eraldati sellest hiljem alamosakonnad, mis tegelesid vastavalt haavatute ja haigete abistamise, tegeva sõjaväe toetamise ning sõjapõgenike ja sõjavangide eest hoolitsemisega. Nendest osakondadest moodustati 18. jaanuaril 1919 Vabariigi Valitsuse otsusega uus iseseisev organisatsioon – [[Eesti Punane Rist]], mis pidi alluma [[Sõjaväe Tervishoiuvalitsus]]e ülemale.<ref name="ERM" />

1. detsembril 1918 toimus [[Estonia teater|Estonia teatris]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] esindajate ja ärksamate kodanike osavõtul rahvakoosolek, kus arutati, kuidas saakssaaksid tsiviilisikud käimasolevat vabadusvõitlust omalt poolt toetada tsiviilisikud. Koosolekul otsustati, et kõik organisatsioonid peavad kohustama oma liikmeid asutamaastuma [[Kaitseliit|Kaitseliitu]], varustama Rahvaväge moonaga ja andma võimaluste piires riigile laenu.<ref name="B31" /> Samuti tuli arutlusele Tallinna õpetajaskonna hulgas tekkinud mõte luua eraldi tsiviilorganisatsioon, mis aitaks valitsust ja sõjaväge iseseisvuse kaitsmisel.<ref name="Päewaleht" /> Mõte oli inspireeritud [[Esimene maailmasõda|Esimeseesimese maailmasõja]] ajal Venemaal tegutsenud linnade ja omavalitsuste liitudest, mis tegelesid erinevate riigikaitseliste ülesannetega.<ref name="B31" /> [[Riigi Kunsttööstuskool]]i direktor [[Voldemar Päts|Voldemar Pätsile]], kes oli ka [[Konstantin Päts]]i noorem vend, anti koosolekul ülesanne valmistada ette sellise organisatsiooni põhikiri,<ref name="B31" /> mismille kinnitativalitsus kinnitas ametlikult 5. detsembril ametlikult valitsuse poolt.<ref name="Päewaleht2" /><ref name="Sakala2" /> Ühingu nime – "Ühistöö" – mõtles välja Voldemar Pätsi abikaasa [[Johanna Päts]].<ref name="B32" />

Kuna 1918. aasta detsembris puudus Eestis [[Punane Rist|Punase Ristiga]] sarnanev keskne tervishoiuorganisatsioon, pidi Ühistöö prioriteediks loomiseolema järel olemaesialgu sõjategevuses haavatutele abi andmine ja haiglate varustamine. Sõja algul oli kõigi taolisteselliste ülesannetega püüdnud tegelda sõjavägi ise, kuid laias laastusenamasti ebaõnnestunult, sest võitlevate üksuste koosseisus oli kohati puudus sanitaridest, olemasolevad olid tihti vähekogenud ning haavatute transport sõjaväljalt haiglatesse oli olude sunnil aeglane. Ühistöö ja [[Sõjaväe Tervishoiuvalitsus]]e vahel sõlmitud kokkuleppega jäi sõjaväe hooleks põhiliselt haavatute esmane transport, kuid tagalas anti nad Ühistöö hoole alla. Tagalaülesannetena nähti Ühistööle ette sanitaarvagunite liikumise organiseerimine, hospitalide varustamine ja töökorraldus, haavatute registreerimine ja vastavate nimekirjade avaldamine ajalehtedes, ent näiteks ka sõdurite toitluspunktidetoitlustuspunktide toimimise tagamine.<ref name="B32" />

Tallinna Ühistöö jaoks sai esimeseks konkreetseks ülesandeks sai [[Balti jaam]]as vastuvõtupunkti avamine, kus võetaks rongidega rindelt saabuvad haavatuid ja haigeid vastu, registreeritaks, toidetaks ja vajadusel riietataks, saates nad seejärel edasi linna haigemajadesse.<ref name="Päewaleht3" /> Avamise ajaks on punktis umbes sadakond vabatahtlikku ja esimese nädalaga käib sealt läbi ligi 200 rindesõdurit.<ref name="B30" /> Esimene Ühistöö [[laatsaret]] avati Tallinnas [[Juhkentali tänav]]as ühes endises Saksa vägede barakis. Seal tegeldi peamiselt kergemalt vigastatutega, keda toodi otse [[Balti jaam]]a vastuvõtupunktist, raskemalt haavatud viidi teistesse Tallinna linna- ja erahaiglatesse. Esimesed sanitaarvagunid, millest varajasim läks käiku 16. detsembril, leiti juhuslikult [[Tapa raudteejaam]]ast kaubavagunite vahelt, kuhu need olid jäänud taganevatest veneVene vägedest, ja need läbisid seejärel täiendava remondi Tallinnas.<ref name="B33" />

Kuna Eesti väed olid 18. detsembril bolševike tugeva pealetungi tõttu sunnitud [[Tartu]] maha jätma, sai Ühistöö seal tööd alustada alles 13.–14. jaanuaril asetleidnudaset leidnud [[Tartu lahing (1919)|Tartu lahingu]] järel, mil linn vabastati. Linnas käivitati laatsaretid, loodi raudteejaamades ja rindejoone lähedal sidumispunkte ning organiseeriti riiete ja toidu kogumist annetustena. [[Sõjaväe rekvireerimiskomisjon]]i ülesandel koguti sõjaväele ka erinevaid tarbeaineid ja varustust. Samuti töötas Ühistöö jaoks mitu Tartu töökoda, kokku paarsada inimest, seejuures näiteks rätsepa-, king- ja sadulsepa töökojadsadulsepatöökojad, püsside ja sõiduvahendite parandustöökoda, pesuköök, nahaparkimisvabrik ja naisseltside veetud õmblustöökojad. Linnas ja rindel loodi Ühistöö initsiatiivil ka toitluspunktidtoitlustuspunktid. <ref name="B33" />

1919. aasta veebruariks oli meditsiinilised ülesanded Ühistöölt üldiselt ülevõtnudüle võtnud [[Eesti Punane Rist]]. 9. veebruaril toimus üldkoosolek, millel arutati muuhulgas organisatsiooni ametliku asjaajamise efektiivsemaks muutmist.<ref name="Päewaleht3" />

20. veebruaril toimus [[Raekoja plats (Tallinn)|TallinnaTallinnas raekojaplatsilRaekoja platsil]] (endisel [[Suur turg|Suurel turul]]) 14. Ühistöö kongress, mille eesmärgiks oli hõlpsamalt korraldada koostööd Ühistöö allosakondade vahel, aga ka Ühistöö ja Punase Risti ning Ühistöö ja Vabariigi Valitsuse vahel. Samuti seati eesmärgiks töötada välja ühtne Ühistöö kodukord.<ref name="Sakala1" />

Lisaks anti pärast sõja lõppu 412 inimesele [[Ühistöö teenetemärk]], mis on üks Eesti haruldasemaid aumärke.<ref name="B30" /> Samuti andis vabariigi valitsus 14. detsembril 1920 Voldemar Pätsile [[Vabadusrist|Vabadusristi III liigi (tsiviilteenete eest) 2. järgu]] aumärgi, tuues põhjuseks "seda suurt tööd [...], mis Ühistöö on vabadussõja kestvusel Eesti riigi ülesehitamiseks teinud."<ref name="Päewaleht" />