Redaktsioon: 10. detsember 2019, kell 19:30 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust vikindatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. detsember 2019, kell 22:16 redigeeri eemalda T-Vikipeedia (arutelu \| kaastöö) 24 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: '''Püramiid''' ([[kreeka keel\|kreekakeelsest]] sõnast πυραμίς) on [[ehitis]], mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Seega peab püramiidil olema vähemalt kolm kolmnurkset pinda (alusega kokku neli külge). Kõige levinum variant on nelinurkne püramiid ehk nelinurkse põhja ja nelja kolmnurkse küljega püramiid. Püramiid on konstrueeritud nii, et raskem osa on maapinnale lähemal ja mida rohkem tipu poole, seda vähem on materjali kasutatud. Püramiidi kaalu selline jaotamine võimaldas vanadel tsivilisatsioonidel rajada stabiilseid monumentaalseid ehitisi. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid [[Egiptus]]est [[Kesk-Ameerika]]ni on ehitatud kuivast [[kivim]]ist, mis eeldab vähimat ~~inimeste tööd~~inimtööd. Püramiide on ehitatud paljudes maailma paikades. Ruumalalt kõige suurem püramiid on [[Cholula suur püramiid]] [[Mehhiko]]s [[Puebla osariik\|Puebla osariigis]]. Aastatuhandeid olid püramiidid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane püramiid [[Dahshuri nekropol]]is ja siis [[Cheopsi püramiid]] (ehk Giza suur püramiid), mõlemad Egiptuses. Cheopsi püramiid on ainus antiikaja [[Seitse maailmaimet\|seitsmest maailmaimest]], mis on veel säilinud. 17. rida: ==Mesopotaamia== [[Mesopotaamia\|Mesopotaamlased]] ehitasid varaseimad püramiidehitised, mida nimetatakse [[tsikuraat]]ideks. Muistsetel aegadel olid need eredalt ~~värvitud kullast~~kulla- või ~~pronksist~~pronksikarva. Kuna need on ehitatud päikesekuivatatud mudatellistest, on neist vähe alles. [[Sumerid]], [[babüloonlased]], [[elam]]lased, [[akkadlased]] ja [[assüürlased]] ehitasid tsikuraadid kohalikele religioonidele. Iga tsikuraat oli osa keerulisest [[tempel\|templi]]kompleksist, mis hõlmas ka teisi ehitisi. Tsikuraatide eelkäijad olid tõstetud platvormid, mis pärinevad [[‘Ubaydi ajajärk\|‘Ubaydi ajajärgust]], 6500–3800 aastat eKr. ~~Varasemad tsikuraadid~~Tsikuraadid said alguse varase dünastilise ajastu lõpus. Hilisemad [[Mesopotaamia]] tsikuraadid pärinevad ajast 600 aastat eKr. Tsikuraat oli lameda tipuga püramiidehitis. Päikesepõletatud tellised moodustasid tsikuraadi südamiku, välisküljel olid põletatud tellised. Voodrid olid enamasti eri värvi ja neil võis olla [[astroloogia\|astroloogiline]] tähendus. Kuningad lasid mõnikord neile värvilistele tellistele oma nime graveerida. Astanguid oli kaks kuni seitse. Arvatakse, et tsikuraatide tipus olid pühad esemed. Aga selle kohta ei ole [[arheoloogia\|arheoloogilisi]] tõendeid, ainsad kirjalikud tõendid on [[Herodotos]]elt. Mesopotaamia tsikuraat ei olnud mõeldud avalikele jumalateenistustele ega tseremooniatele. Usuti, et need on jumalate eluasemed, ja igal linnal oli oma patroon-jumal. Ainult [[preester\|preestrid]] võisid käia tsikuraadis või selle ruumides allosas ning nemad olid seatud jumalate eest hoolitsema ja nende vajadusi rahuldama. Preestrid olid sumerite ühiskonna väga mõjuvõimsad liikmed. ==Egiptus==

Püramiid: erinevus redaktsioonide vahel