Püramiid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Pyramide Güimar.jpg|pisi|[[Güímari püramiidid]] [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared|Kanaari saartel]])]]

'''Püramiid''' ([[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast πυραμίς) on [[ehitis]], mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Seega peab püramiidil olema vähemalt kolm kolmnurkset pinda (alusega kokku neli külge). Kõige levinum variant on nelinurkne püramiid ehk nelinurkse põhja ja nelja kolmnurkse küljega püramiid.

Püramiid on konstrueeritud nii, et raskem osa on maapinnale lähemal ja mida rohkem tipu poole, seda vähem on materjali kasutatud. Püramiidi kaalu selline jaotamine võimaldas iidsetelvanadel tsivilisatsioonidel rajada stabiilseid monumentaalseid ehitisi. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid Egiptusest[[Egiptus]]est [[Kesk-AmeerikaniAmeerika]]ni on ehitatud kuivast kivimist[[kivim]]ist, mis eeldab vähimat inimeste tööd.

TsivilisatsioonidPüramiide on ehitanud püramiideehitatud paljudes maailma paikades. Ruumalalt kõige suurem püramiid on [[Cholula suur püramiid]] Mehhikos[[Mehhiko]]s [[Puebla osariik|Puebla osariigis]]. Aastatuhandeid olid püramiidid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane püramiid Dashuri[[Dahshuri nekropolisnekropol]]is ja siis [[Cheopsi püramiid]] (ehk Giza suur püramiid), mõlemad Egiptuses. Cheopsi püramiid on ainus antiikaja [[Seitse maailmaimet|seitsmest maailmaimest]], mis on veel alles onsäilinud.

Cheopsi püramiid on ehitatud enamjaoltenamasti lubjakivist[[lubjakivi]]st (koosmõnes suurtesisemises punaste graniidiplokkidega, midakambris on kasutatud mõnessuuri sisemisespunasest kambrisgraniidist plokke) ja seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks. See koosneb rohkem kui 2 miljonist plokist, mis kaaluvad 2,5–15 tonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit, kattes 13 aakrit (5,265 hektarit). Selle neli külge asetsevad täpselt [[ilmakaared|ilmakaarte]] suunas ning selle nurk[[kalle|kaldenurk]] on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 meetrit, sellest on tänapäeval alles vaid 137 meetrit, üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest [[Kairo]] majade ja mošeede[[mošee]]de ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid.

Eri materjalidest püramiide rajatakse tänapäevalgi. Üks tuntumaid on [[Louvre'i püramiid]] Pariisis[[Pariis]]is [[Louvre|Louvre'i]] kunstimuuseumi õues: 20,6 meetri kõrgune klaasehitis, milles paikneb muuseumi sissepääs. Ameerika arhitekti [[Ieoh Ming Pei]] projekteeritud rajatis valmis [[1989]]. aastal.

[[Mesopotaamia|Mesopotaamlased]] ehitasid varaseimad püramiidehitised, mida nimetatakse tsikuraatideks[[tsikuraat]]ideks. IidsetelMuistsetel aegadel olid need eredalt värvitud kullast või pronksist. Kuna need on ehitatud päikesekuivatatud mudatellistest, on neist vähe alles. [[Sumerid]], [[babüloonlased]], elamiidid[[elam]]lased, akaadianid[[akkadlased]] ja [[assüürlased]] ehitasid tsikuraadid kohalikele religioonidele. Iga tsikuraat oli osa keerulisest templist[[tempel|templi]]kompleksist, mis hõlmas ka teisi ehitisi. Tsikuraatide eelkäijad olid tõstetud platvormid, mis pärinevad Ubaidi[[‘Ubaydi ajajärk|‘Ubaydi ajajärgust]], 4 miljonit6500–3800 aastat eKr. Varasemad tsikuraadid said alguse varase dünastilise ajastu lõpus. Hilisemad [[Mesopotaamia]] tsikuraadid pärinevad 600 aastat eKr.

Tsikuraat oli lameda tipuga püramiidehitis. Päikesepõletatud tellised moodustasid tsikuraadi südamiku, välisküljel olevateolid põletatud tellistegatellised. Voodrid olid enamasti eri värvi ja neil võibvõis olla [[astroloogia|astroloogiline]] tähtsustähendus. Kuningad lasid mõnikord neile värvitudvärvilistele tellistele oma nime graveerida. TasemeidAstanguid oli kaks kuni seitse. EeldatakseArvatakse, et nendetsikuraatide tipus olid pühad esemed. Aga selle kohta ei ole [[arheoloogia|arheoloogilisi]] tõendeid, ainsad kirjapandudkirjalikud tõendid on [[Herodotos|Herodotoselt]]elt.

Mesopotaamia tsikuraat ei olnud mõeldud avalikele jumalateenistustele ega tseremooniatele. Usuti, et need on jumalate eluasemed ja igal linnal oli oma patroon-jumal. Ainult [[preester|preestrid]] võisid käia tsikuraadis või selle ruumides allosas ning nemad pididolid seatud jumalate eest hoolitsema ja nende vajadusi rahuldama. Preestrid olid sumerite ühiskonnasühiskonna väga mõjuvõimsad liikmed.

Kõige tuntumad püramiidid on [[Egiptuse püramiidid]] – suured ehitised, mis koosnevad tellistest või kividest, osa püramiide kuulub maailma kõige suuremate ehitiste hulka. IidsedMuistsed egiptlased ehitasid püramiide aastatel 2700–1700 eKr. Peaaegu kõikidel püramiididel oli lihvitud, peegelduv, valgest lubjakivist pind, mis jättis kaugusest vaadates läikiva mulje. Nurgakivi oli tavaliselt tehtud kõvemast kivimist, nagu näiteks [[graniit|graniidist]] või [[basalt|basaldist]], mis oli omakorda kaetud kulla või hõbedaga, mis tähendas, et pind oli väga peegeldav.

Esimese püramiidi püstitasid 3. dünastia ajal [[vaarao]] Djoser[[Džoser]] ja tema arhitekt [[Imhotep]]. Tegu oli astmikpüramiidiga, mis koosnes kuuest laotud mastabast[[mastaba]]st. Kõige suuremad Egiptuse püramiidid on [[Giza]] püramiidid. Egiptuse päikesejumalpäikesejumala [[Ra]] kohta öeldakse, et ta on end loonud püramiidikujulisest maalõhest ning seejärel lõi taloonud kõik ülejäänud jumalad, samuti peetakse teda kõikide vaaraode isaks.

Püramiidide ajastu jõudis tippu Giza püramiidide ehitusegaehitamisega 2565–2150 aastat eKr. Giza püramiidide kompleks koosneb kolmest püramiidist: Cheopsist[[Cheopsi püramiid|Cheopsi]], Hafrest[[Hafra]] ja Menkaurest[[Menkaura]] püramiidist. Pindalalt hõlmavad Giza püramiidid 52 600 ruutmeetrit. Iidsed Egiptuse[[Vana-Egiptus]]e püramiidid olid enamasti ehitatud Niiluse[[Niilus]]e jõe läänekaldale, et jumaliku vaarao hing saaks ühildudaühineda päikesega. Kuigi püramiididepüramiide seostatakse Egiptusega, leidub Sudaaniska [[Sudaan]]is 220 püsivat püramiidi. Giza püramiidid kuuluvad antiikaja [[Seitse maailmaimet|seitsme maailmaime]] hulka. See on neist ainus maailmaime, mis on siianitänini säilinud.

Enamik püramiide asub [[Kairo]] lähedal, ainult üks kuninglik püramiid paikneb Kairost lõuna pool, [[Abydose tempel|Abydose templi]] kompleksis. Abydoses asuv püramiid ehitati vaarao Ahmose[[Ahmos]]e soovil, kes asutas 18. dünastia Uues Kuningriigis. Ahmos oli viimane kuningas, kes ehitas kuningliku püramiidi, hilisemad kuningad peitsid enda hauad mägedesse. Üks tuntumaid on Kuningateorg[[Kuningate org]], mida valvati ööl kui ka päeval. Arheoloogid on leidnud vaid ühe puutumatuna püsinud haua, Tutanhamoni[[Tutanhamon]]i oma. Medinat[[Medinet HabusseHabu]]sse või [[Deir el-MedinasseMedina]]sse ehitasid väiksemaid püramiide üksikisikud. Lisaks ehitasid väiksemaid püramiide [[nuubialased]], kes valitsesid Egiptust hilisel ajal, aga nende püramiidide ääredkaldenurk olidoli järsemadjärsem.