Digitaalne jalajälg: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: 'pisi|250px|[[Sotsiaalmeediasse postitades loob inimene enda aktiivset digitaalset jalajälge]] '''Digitaalne jalajälg''' (inglise...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 10. detsember 2019, kell 15:06
Digitaalne jalajälg (inglise keeles digital footprint või digital shadow) viitab internetis või digitaalsetes seadmetes sooritatud jälgitavate digitaalsete tegevuste ja suhtluste unikaalsele kogumile.[1][2][3][4] Veebis kujutab "interneti jalajälg"[5] (mida tuntakse ka nimedega "kübervari", "elektrooniline jalajälg" ja "digitaalne vari") endast kasutajast veebi lehitsemise tulemusena maha jäänud andmeid, mida talletatakse küpsistena. Digitaalseteks jalajälgedeks võivad olla pärast mõnda keskkonda sisse logimist avaldatud fotod, tekstid, postitused jmt inimese enda poolt tekitatud sisu.[6]
Digitaalne jalajälg ei tähenda ainult avalikult kättesaadavat teavet. Selle alla käivad muuhulgas ka riigi, pankade jt asutuste andmebaasides leiduvad ja ainult teatud inimestele kättesaadavad andmed.[7] Teisalt on registrites avalik näiteks korteriühistute liikmete aadress, kuna reeglina elatakse samal aadressil, kuhu on registreeritud vastav korteriühistu.[8]
Mõiste digitaalne jalajälg viitab tavaliselt üksikisikule, kuid ka ettevõttel, organisatsioonil või korporatsioonil on oma digitaalne jalajälg.[9]
Digitaalsete jalajälgede tüübid
Digitaalsed jalajäljed jaotatakse kaheks peamiseks tüübiks: passiivsed ja aktiivsed jalajäljed. Teise jaotuse järgi jagunevad jalajäljed kontrollimatuteks jalajälgedeks (kui keegi teine inimeste kohta midagi avaldab) ja kontrollitavateks jalajälgedeks (mille inimene ise enda kohta maha jätab).[6]
Passiivne digitaalne jalajälg kujutab endast andmeid, mis on kogutud ilma omaniku teadmata (sageli inimese IP-aadressi kasutades).[10] Passiivse jalajälje üle on inimesele väga vähe kontrolli.[7]
Aktiivsed digitaalsed jalajäljed tekivad siis, kui kasutajad tahtlikult oma isikuandmeid avaldavad – jagades enda kohta teavet veebilehtede või sotsiaalmeedia kaudu.[11]
Neid digitaalses maailmas inimesest maha jäävaid tahtlikke või tahtmatuid andmeid koguvad neist huvitatud osapooled, tehes seda kas passiivselt või aktiivselt. Olenevalt sellest, kui palju inimene endast jälgi maha jätab, võib olla võimalik tema kohta ka ainult otsingumootoreid kasutades suures koguses teavet koguda. Kui teoreetiliselt on inimestel võimalik taotleda privaatset informatsiooni sisaldavate allikate eemaldamist, ei pruugi nende andmete veebist eemaldamine andmeid päriselt kaotada (need ei pruugi lihtsalt enam avalikult leitavad olla).[7]
Keskkonnamõju
Inimkonna üha kasvaval digitaalsel jalajäljel on negatiivne mõju ka keskkonnale. Kasvav digitaalne jalajälg vajab järjest suuremaid serveriruume ja nende töös hoidmiseks kulub üha rohkem energiat. Olulise osa serveritesse talletatud teabest moodustab aga digitaalne prügi (andmed, mida me enam ei kasuta). Prognoosi järgi tarbivad aastal 2025 andmehoidlad juba viiendiku maailmas toodetud energiast, olles ka suurimad reostajad.[12]
Ligikaudu 100 pildi ja mõne paari minuti pikkuse videoklipi "pilve" salvestamise keskkonnamõju on võrdne autoga ligikaudu 17 kilomeetri läbimisega.[13]
Vaata ka
Viited
- ↑ Dictionary.com: digital footprint. Vaadatud 13.04.2017.}}
- ↑ "What is Digital Footprint? Webopedia Definition". www.webopedia.com (inglise). Vaadatud 13.04.2017.
- ↑ "Digital Footprint Definition". techterms.com (inglise). Vaadatud 13.04.2017.
- ↑ "What is digital footprint? - Definition from WhatIs.com". WhatIs.com. Vaadatud 13.04.2017.
- ↑ Garfinkel, Simson; Cox, David. "Finding and Archiving the Internet Footprint" (PDF). Presented at the first Digital Lives Research Conference. London, England.
{{cite conference}}: eiran tundmatut parameetrit|booktitle=, kasuta parameetrit (|book-title=) (juhend) - ↑ 6,0 6,1 Digitaalne jalajälg | Digialgus.hitsa.ee. Vaadatud 10.12.2019.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 100 sekundi video: Digitaalne jalajälg ja privaatsus. Vaadatud 10.12.2019.
- ↑ Peeter Koppel: andmetest on saamas ohtlik ja väärtuslik toore. “Tühistamiskultuurist” ja palkade avalikustamisest. Edasi.org, 21.11.2019. Vaadatud 10.12.2019.
- ↑ Katie Collins. Monitoring digital footprints to prevent reputation damage and cyber attacks. Vaadatud 08.08.2013}}.
- ↑ Girardin, Fabien; Calabrese, Francesco; Fiore, Filippo Dal; Ratti, Carlo; Blat, Josep (2008). "Digital Footprinting: Uncovering Tourists with User-Generated Content". IEEE Pervasive Computing. 7 (4): 36–43. CiteSeerX 10.1.1.208.3177. DOI:10.1109/MPRV.2008.71.
- ↑ Madden, Fox, Smith & Vitak, Mary, Susannah, Aaron, Jessica (2007). "Digital Footprints". Pew Research Center.
{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Kasvav digitaalne prügimägi. Digitark.ee, 16.01.2019. Vaadatud 10.12.2019.
- ↑ Ekspert juhib tähelepanu: liigne pildistamine ja digiprügi on samuti keskkonnale koormav. Am.ee, 29.07.2019. Vaadatud 10.12.2019.
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Digital footprint seisuga 10.12.2019.