Budism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Teksti peitmine |
PResümee puudub |
||
4. rida:
Siddhattha Gotama pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis [[virgumine|virgumiseni]], ehk sai [[Buddha]]ks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja tal kujunes oma kogudus (paali k. ''saṅgha''). Ülejäänud elu pühendas Gotama õpetamisele, rännates ringi tänapäeva [[Bihar]]i osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas [[Ašoka]] valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning läände.
Buddha õpetuse eesmärgiks on [[Dukkha|kannatus]]est ([[paali keel]]es ''dukkha'') vabanemine. Budismis puudub [[monoteism|monoteistliku]] [[Jumal]]a mõiste.
Budistlikku õpetust tõlgendatakse eri koolkondades veidi erinevalt. Paalikeelses kaanonis ''[[Tipiṭaka]]''<nowiki>'</nowiki>s kirjas olevaid [[Theravaada]] koolkonna põhitõdesid tunnistab enamik koolkondi. [[Mahajaana]]s on peale ''Tipiṭaka'''sse talletatud õpetuste veel palju muid õpetusi, mis on kirjas [[Mahajaana suutrad|mahajaana suutrates]]. [[Vadžrajaana]]s lisanduvad eelnimetatud õpetustele ka [[tantrad]].
76. rida:
[[Trilakṣaṇa|Olemasolu kolm tunnust]] (paali k. ''tilakkhaṇa'') on
# [[püsitus]] (paali k. ''anicca,'' sanskriti k. ''anitya'');
# [[Dukkha|kannatus]] (paali, sanskriti k. ''dukkha ='' vaev, lõplikku rahulolu mittesisaldav);
# [[isetus]], ehk omaoleku puudumine (paali k. ''anatta'', sanskriti k. ''anātman'').
Buddha on öelnud ''Anattālakkhaṇasutta's'' <ref name="Cepvq" />: ''"''Kõik asjad ja nähtused on omaolemuseta, püsitud ning ebarahuldavad. Kõik mis eksisteerib on püsitu ja pidevas, lakkamatus muutumises. Nähtused moodustuvad, hakkavad muutuma ja lagunema ning seejärel kaovad tänu vastavate tingimuste ja põhjuste lõputule jadale''"''.
95. rida:
# tõde kannatuse lakkamisele viivast teest (paali k. ''dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca''), milleks on [[õilis kaheksaosaline tee]] (paali k. ''ariya aṭṭhangika magga'').
Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas [[Dukkha|kannatus]] (paali k. ''dukkha'') ja et sellest on võimalik vabaneda, kuna kannatusel on põhjus. Kannatuste põhjuseks on janu (paali k. ''taṇhā'') ja meeleplekid (paali k. ''cittakilesa'', sanskriti k. ''cittakleśa''). ''Taṇhā'' on budismis mõiste, mis tähistab kõige laiemas mõttes negatiivseid emotsioone, eeskätt viha, iha ja teadmatus. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus; selleni viib õilis kaheksaosaline tee.
Kogu edaspidist budistliku mõtteloo arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat mahajaanas võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt.
| |||