Krimmi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
| osa =
| pilt = [[File:Panorama dentro.JPG|200px]]
| pildiallkiri = Osa [[Franz Roubaud]]' 1904. aasta [[panoraammaal]]ist "[[Sevastopoli piiramine (1854–55)|Sevastopoli piiramine]]"
| aeg = 16. oktoober 1853 – 30. märts 1856
| koht = [[Krimmi poolsaar]], [[Must meri]], [[Valge meri]], [[Balkanid]], [[Kaukaasia]]
59. rida:
Sõja ajend oli [[kristlased|kristlaste]] õiguslik olukord toona Osmanitele kuulunud [[Püha maa|Pühal maal]]. Prantsusmaa toetas [[katoliiklus|katoliiklasi]], Venemaa [[õigeusk|õigeusklikke]]. Pikas perspektiivis olid põhjused Osmanite riigi nõrgenemine ning Prantsusmaa ja Suurbritannia soovimatus teha Venemaale rohkem järeleandmisi. Krimmi sõda kuulub pikka [[Vene-Türgi sõjad|Vene-Türgi sõdade]] ritta, mis algas [[16. sajand]]il ning lõppes [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]].
Suurem osa relvakonfliktidest kulges [[Must meri|Mustal merel]] ja [[Krimmi poolsaar]]el, kuid väiksemaid lahingutegevusi toimus ka [[Läänemeri|Läänemerel]], [[Anatoolia]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Valge meri|Valgel merel]] ja [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]]. 1853. aastal alustasid Venemaa ja Osmanite riik sõda Venemaa rolli pärast [[õigeusk]]like eestkostjana ning Venemaa purustas [[Sinope]]s Osmanite laevastiku. 1854. aastal astusid sõtta Prantsusmaa ja Suurbritannia, püüdes peatada Venemaa pealetungi. Vene kindluslinn [[
Lepingu kohaselt ei tohtinud Venemaa luua Mustal merel sõjalaevastikku ning Osmanite provintsid [[Moldova vürstiriik|Moldaavia]] ja [[Valahhia]] said [[Ühendatud vürstiriigid|suure autonoomia]]. Sõja tulemusena saavutasid Osmanite riigi kristlased parema seisundi ja õigeusklikud said kontrolli vaidlusaluste kirikute üle. Venemaal algatati aga laiaulatuslikud reformid ning toimus ulatuslik demilitariseerimine. Sõjategevuse
Krimmi sõda on läinud ajalukku mõlema poole suurte diplomaatiliste, logistiliste, meditsiiniliste ja taktikaliste vigade poolest. Sõjast on tuntud ka hulk meedikuid, näiteks tänapäevase [[õendus]]e loojad [[Florence Nightingale]] ja [[Mary Seacole]] Briti poolel ning [[välikirurgia]] edendaja [[Nikolai Pirogov]] Vene poolel. Samuti oli see üks esimesi tänapäevaseid sõdu, kus kasutati laialdaselt [[raudtee|raudteid]] ja [[telegraaf]]i ja mis leidis laiaulatuslikku kajastust trükimeedias ja fotograafias; tuntud on [[The Times|The Timesi]] korrespondendi [[William Russell]]i ning fotograafi [[Roger Fenton]]i töö. Kajastust parandasid tehnilised uuendused: 1854. aasta talvel laiendasid prantslased Musta mere rannikuni telegraafivõrgu ning 1855. aasta aprillis ühendasid britid Krimmi poolsaare muu maailmaga veealuse kaabli abil. Uudiste kiire levik mõjutas avalikku arvamust ja viis valitsusevahetuseni Suurbritannias.
| |||