Rahvaluule: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
võib üks lõik olla
Resümee puudub
1. rida:
'''Rahvaluule''' ehk '''folkloor''' (inglise sõnast ''folklore'' 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva inimeste rühma [[sünkretism|sünkreetiline]] pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine.
 
Rahvaluule hulka kuuluvad näiteks [[laul]]ud, [[jutt|jutud]], [[vanasõna]]d, [[mõistatus]]ed, ütlused, salmid, [[uskumus]]ed, [[kombed]], [[rahvamuusika]], [[rahvatants]]ud ja [[mäng]]ud.

Tehakse vahet rahvaluulel kui vaimsel rahvaloomingul, mida uurib [[folkloristika]] ehk rahvaluuleteadus ning esemelisel rahvaloomingul, mida uurib [[etnograafia]].

Rahvaluuleks kitsamas tähenduses peetakse ka ainult rahva sõnaloomingut: näiteks [[rahvalaul]]e, [[rahvadraama]]t, [[rahvajutt]]e, nagu [[muinasjutt]]e, [[muistend]]eid, [[naljand]]eid, [[pajatus]]i), [[mõistatus]]i, [[vanasõna|vanasõnu]] ja [[kõnekäänd]]e.
 
Eestikeelne sõna ''folkloor'' on mugandvorm ingliskeelsest sõnast ''folklore'', mille võttis [[1846]]. aastal kasutusele [[antikvaar]] [[William John Thoms]]<ref>http://www.thefreedictionary.com/folklore (vaadatud 15.08.2013)</ref>.