Redaktsioon: 9. detsember 2019, kell 17:58 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. detsember 2019, kell 18:02 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: == Rahvaluule ~~kogumine~~ liigid==▼ Rahvaluule jaguneb * ''rahvalaul'': regivärsiline, lõppriimiline; 16. rida: * ''rahvaluule väikeliigid'': mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. ==Sünkretism rahvaluules== Rahvaluules ilmneb [[sünkretism]], see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse [[tüüp]]ideks (muinasjututüüp, vanasõnatüüp, tantsutüüp jne). Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit. Mida laialdasemalt rahvaluuleteost tuntakse, seda rohkem erinevad selle teisendid üksteisest. Rahvaluule uurimine tugineb eelkõige teisendite võrdlemisele. == Rahvaluule uurimine == Rahvaluulel on püsiv kunstiväärtus. Kirjaoskamatul rahval asendas see nii [[kirjandus]]t kui [[teadus]]t. Rahvaluule on ka kirjanduse läte: paljude rahvaste kirjandus on alguse saanud rahvaluuleteoste avaldamisest või nende liitmisest [[eepos]]eks. Tänapäevale on rahvaluule tähtis kirjandusmälestisena rahva noorusajast. Ta viljastab ka nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse [[Johann Gottfried Herder]] eri rahvaste [[rahvalaul]]ude antoloogiaga "Volkslieder".▼ Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli [[Jakob Hurt]], suurkoguja oli ka [[Mattias Johann Eisen]]. [[Oskar Loorits]] on uurinud eriti [[rahvausund]]it, [[Herbert Tampere]] rahvalaule ja rahvamuusikat, [[August Annist]] "[[Kalevipoeg]]a". Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub [[Tartu]]s [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is.▼ [[20. sajand]]il on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka [[kaasaegne folkloor]], samuti [[rahvapärimus]]e kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid (näiteks [[grafiti]] ja [[linnalegendid]]). == ~~Folkloori~~Rahvaluule kahjulik mõju == [[Tartu Ülikool\|Tartu ülikooli]] eesti ja võrdleva rahvaluule [[Doktorantuur\|doktorant]] [[Margaret Lyngdon]] leidis oma uurimistöös, et folkloor võib mõnikord toimida inimgruppide lõhestajana ja viia lausa grupivägivallani ja mõrvadeni.<ref>[https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/6c3a8a65-e39a-4086-b959-d1db57eb756d Tiger-Transformation within the Khasi Community of North Eastern India: Belief Worlds and Shifting Realities]</ref> ▲== Rahvaluule kogumine == ▲Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse [[Johann Gottfried Herder]] eri rahvaste [[rahvalaul]]ude antoloogiaga "Volkslieder". ▲Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli [[Jakob Hurt]], suurkoguja oli ka [[Mattias Johann Eisen]]. [[Oskar Loorits]] on uurinud eriti [[rahvausund]]it, [[Herbert Tampere]] rahvalaule ja rahvamuusikat, [[August Annist]] "[[Kalevipoeg]]a". Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub [[Tartu]]s [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is. ==Vaata ka==

Rahvaluule: erinevus redaktsioonide vahel