Ernst Ludwig Kirchner: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
välislink par |
Resümee puudub |
||
5. rida:
| Pildisuurus = 250px
| Pildi info =
| Sünninimi =Ernst Ludwig Kirchner
| Sünniaeg = 6. mai 1880
| Sünnikoht = [[Aschaffenburg]]
11. rida:
| Surmakoht =
| Rahvus = [[sakslased|sakslane]]
| Tegevusala =
| Kunsti õppinud =
| Kunstivool = [[ekspressionism]]
| Tuntud teoseid =Tänav. Berliin, Marzella, Autoportree sõdurina
| Patroonid =
| Mõjutatud =Edward Munch, Gustav Klimt
| Mõjutanud =
| Auhinnad =
}}
'''Ernst Ludwig Kirchner''' ([[6. mai]] [[1880]] [[Aschaffenburg]] – [[15. juuni]] [[1938]] [[Davos]]) oli saksa maalikunstnik, [[Ekspressionism|ekspressionist]], üks saksa ekspressionistide grupi [[Die Brücke]]<nowiki/>juhtliikmetest. Tema on eelkõige tuntud ja tunnustatud oma töödel kujutatud erootiliste ja psühholoogiliselt pingeliste stseenide tõttu. Kirchnerit mõjutasid oma loomingus peaasjalikult saksamaa keskaegne kunst, [[Polüneesia]] pärismaalaste ja [[Aafrika]] kunst ning norra ekspressionist [[Edvard Munch]]. Samuti kuulub teama loomingusse mitmeid puulõikeid ja graafikat. Ajavahemikus 1911-1915 tegutses ta aktiivselt [[Berliin|Berliinis]], kuid peale Esimest maailmasõda kolis elama [[Šveits|Šveitsi]], kus ta 1938. aastal oma elu enesetapuga lõpetas.<ref>Encyclopaedia Britanncia kodulehekülg. (i.a). Kasutatud 25.11.2019, <nowiki>https://www.britannica.com/biography/Ernst-Ludwig-Kirchner</nowiki></ref>
Ernst Ludwig Kirchner sündis oma pere vanima pojana 6. mail 1880. aastal Aschaffenburgis [[Baieri|Baierimaal]]. Tema mõlemad vanemad pärinesid [[Preisimaa|Preisimaalt]] ning isa Ernst Kirchner töötas kohalikus paberivabrikus keemiainsenerina. Isa ameti liikuva iseloomu tõttu kolis perekond Kirchneri lapsepõlves korduvalt: 1886. aastal [[Frankfurt|Frankfurti]], juba järgmisel aastal Perleni ning 1890. aastal asuti elama [[Chemnitz|Chemnitzisse]] [[Saksimaa|Saksimaal]], kus tema isast sai kohaliku tehnoloogiakolledži paberitehnoloogia professor. Noore Kirchneri kunstiannet märkasid varakult ka tema vanemad, kes tema arengut selles vallas igati toetasid, ent samal ajal soovisid oma pojale ka korralikku ja akadeemilist haridust. 1890. aastal lõpetas Kirchner kohaliku algkooli ja siirdus edasi õppima keskkooli. 1901. aastal sooritas ta edukalt gümnaasiumi küpsuseksamid ning asus seejärel õppima [[Dresden|Dresdeni]] kuninglikku tehnilisse kõrgkooli, kus tema erialaks sai isa suurel soovil arhitektuur. 1903. aastal väljastati talle eeldiplom ning järgneva, 1903/04 õppeaasta sügissemestri veetis ta [[München|Müncheni]] kunstikoolis, kus õppis professorite W. von Debschitzi ja H. Obristi käe all, keskendudes erilise hoolega kompositsiooniteooriale ja joonistamisele. 1905. aastal lõpetas Kirchner Dresdeni kunstiakadeemia ning talle omandati inseneri kutsetunnistus.<ref name=":0">Kornfeld, E. W., Stauffer, C. E. (1992). ''Biography Ernst Ludwig Kirchner'' Kasutatud 07.11.2019, <nowiki>http://www.kirchnermuseum.ch/fileadmin/Inhalte_Redaktoren/Bilder_Inhalt/E.L.Kirchner/Biography_E.L.Kirchner_english.pdf</nowiki></ref>
Järgnevalt pühendus Kirchner juba täielikult kujutavale kunstile. 1905. aasta (5. juuni) märgib ühtlasi tema ja oma kaaslaste ühistöös moodustatud kunstnike grupi Die Brücke (e.k. „sild“) loomise aastat. Asutajaliikmete hulka kuulusid veel [[Fritz Bleyl]], [[Karl Schmidt-Rottluff]] ja [[Erich Heckel]]. Juba samal aastal astusid noored kunstnikud üles esimeste näitustega Dresdenis ning 1906 oldi juba jõutud ka teistesse Saksamaa suurematesse linnadesse. Vahemikus 1905–1910 veetis Kirchner mitmed suved [[Moritzburg|Moritzburgi]] järvede ääres ning samuti külastas ta [[Fehmarn|Fehmarni saart]] Läänemere lõunakaldal. 1911. aastal kolis Kirchner koos teiste Die Brücke liikmetega Berliini, kuhu ta jäi järgnevaks neljaks aastaks ning lisaks asutas ta veel samal aastal koos Max Pechsteiniga erakooli ''MUIM-Institut'' (kaasaegse kunstiõpetuse instituudi).<ref name=":0" /> 1912. aastal tekkisid Kirchneril ning Die Brückel esimesed sidemed Münchenis asunud kunstigrupi [[Der Blaue Reiter|Der Blauer Reiteriga]], kui viimatimainitute juhtfiguur Franz Marc esitles Berliini kunstnike töid enda rühmituse II näitusel. 1913. aastal oli Ernst Ludwig Kirchneri teosed üleval juba ka USA-s New Yorkis ning lisaks toimusid tema esimesed isikunäitused Berliinis Folkwang Hageni muuseumis ja Gurlitti galeriis. Sama aasta märgib ka kunstnike rühmituse Die Brücke lagunemist.<ref name=":1">Guggenheimi muuseumi kodulehekülg. (i.a). Kasutatud 11.11.2019, <nowiki>https://www.guggenheim.org/artwork/artist/ernst-ludwig-kirchner</nowiki></ref>
1915. aasta juulis astus Kirchner vabatahtlikuna Saksa keiserlikku armeesse ning tema teenistusüksuseks määrati 75. Mansfeldi suurtükiväerügement. Ometi piirdus tema teenistusaeg vaid väljaõppelaagriga ning juba sama aasta novembris lõpus vabastati ta seoses ärevuse ja muude psühholoogiliste põhjuste tõttu teenistuskohustustest kuni täieliku paranemiseni. Ta naases Berliini ning paigutati sanatooriumisse dr Kohnstammi järelvalve alla. 1916. aastal töötas ta vahedega nii sanatooriumis kui ka erinevates Saksa linnades (Frankfurt, Halle jne) ning tema tööde müüki saatis võrdlemisi suur edu. 1917. aastal alguses tabas Kirchnerit järjekordne närvivapustus ja antud aasta maikuus lahkus ta koos oma põetajaga neutraalsesse Šveitsi, Davose linna. Aja jooksul Kirchneri tervis taastus ning samuti töötas ta ka Šveitsis olles pidevalt edasi ega katkestanud oma kunstnikukarjääri. 1920. aastal toimub tema esimene näitus Davoses ning 1921. aastal saatis suurt edu väljapanek Berliinis, endises kroonprintsi palees, kus muuhulgas nimetati Kirchnerit juhtivaks saksa ekspressionistiks. 1920ndatel toimusid tal näitused veel mitmetes Šveitsi ja Saksa linnades: [[Basel|Baselis]], [[Zürich|Zürichis]], [[Leipzig|Leipzigis]] kui ka Frankfurdis ning hoolimata uuest elukohast, külastas ta oma kodumaad sageli.<ref name=":0" />
1930ndatel alguses hakkas ta tervis kiiresti halvenema, peaasjalikult rohke suitsetamise tagajärjel. 1931. aastal nimetas tollane Saksa kultuuriminister Kirchneri Berliinis asunud Preisimaa Kunstide Akadeemia liikmeks. Natsionaalsotsialistliku partei võimule tulekuga 1933. aastal muutus Kirchneril aga oma tööde müümine võimatuks. Selles ajavahemikus distantseerus ta aina enam Saksamaast ning avaldas lausa soovi saada Šveitsi kodanikuks. Tema näituseid Šveitis, aga eriti USA-s (nt 1937 Detroidis ja New Yorkis) võeti jätkuvalt hästi vastu, kuigi tal ei õnnestunud oma uute töödega kunstimaailmas enam murrangut tekitada. 1936. aastast alates hakkas tema tervis kiirenedes halvenema, väljendudes eriti aeglases, ent pidevas kaalukaotuses. 1937. aastal leidis Berliinis aset „degenereerunud“ kunsti näitus, kus muuhulgas oli üleval 25 Kirchneri teost, ning samuti jäeti ta ilma Preisi Kunstide akadeemia liikmelisusest, mis mõlemad mõjusid talle rängalt. 1938. aastal langes Kirchner sügavasse depressiooni, mis oli põhjustatud nii suurest hirmust Saksa vägede sissetungi ees kui ka keerulise isikliku elu tõttu. Sama aasta 15. juunis sooritas saksa ekspressionismi üks suurimaid nimesid enesetapu ning maeti Waldfriedhofi surnuaiale.<ref name=":0" />
== Looming ja peamised teosed ==
Gümnaasiumis, vahemikus 1897–1901, oli tema kunstiõpetajaks – nii nagu lakooniliselt tema kirjutistes seisab – härra Fischer, kelle käe all õppis Kirchner põhjalikult valguse- ja varjuteooriat. Hiljem meenutas tulevane kuulus kunstnik sageli ning õpetaja Fishcherit oma varajaseima suurema mõjutajana.<ref name=":0" /> Õpingute ajal Münchenis 1903–04 valmisid tema esimesed puulõiked ning edaspidi muutus graafika tema jaoks sama oluliseks kui maalikunst. Ülikooliperioodil mõjutasid teda ühtviisi nii neoimpressionistide kui ka hiliskeskaja meistrite looming. Die Brücke esimestel aastatel (1905–1911) oli Kirchneri isiklik looming tugevalt inspireeritud Aafrika ning eriti Polüneesia pärismaalaste kunstist (eriti suurtest grotesksetest puidust maskidest) ja mitmetest [[Postimpressionism|postimpressionistidest]] (Edvard Munch, [[Gustav Klimt]]) ning ka [[Fovism|foovidest]], kelle näitused Dresdenis antud ajavahemikul sageli aset leidsid.<ref name=":1" />
Ernst Ludwig Kirchnerit on sageli peetud Die Brücke rühmituse silmapaistvamaks ning andekamaks liikmeks. Tema pildimaailm on lähedalt seotud inimese ja tema emotsioonidega. Erinevalt teda mõjutanud foovidest on Kirchner tunduvalt ägedam ning rabedam, koloriit on sarnaselt prantslastele intensiivne, ent märkimisväärselt jahedam ja tumedam (domineerivad mürgised värvid: roheline, pruunikas jne). Inimene kuulub tema loomingus tihedalt kokku loodusega. Kirchneri teosed on üles ehitatud „teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste dekoratiivsete värvilaikude irriteerivale kooslusele“.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=A. Juske, J. Kangilaski, R. Varblane|pealkiri=20. sajandi kunst|aasta=1994|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=24}}</ref> Tema puulõigetes domineerisid samuti rahutus ning sisepingete väljaelamine. Vormi lihtsustamine nende töödes olid teadlik: sellega sooviti muutu teost primitiivsemaks ja muuta seda ekstaatilisemaks.<ref>{{Raamatuviide|autor=A. Allikvee|pealkiri=Pinge. Saksa ekspressionism Eesti Kunstimuuseumi kogust|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Raamatutrükikoda|lehekülg=12}}</ref>
1911. aastal, kui Kirchner kolis Dresdenist Saksamaa pealinna Berliini, hakkasid muutused esinema ka tema kunstis. Eelkõige võib seda märgata temaatikas: esimesena saksa ekspressionismis hakkas ta kujutama suurlinna ning selle kirevat ja kihavat elu. Eriti paelus teda paheline ööelu, millest sündisid ühed tema kuulsaimad teosed nagu näiteks „Tänav. Berliin“. Nendes vastandab Kirchner ühiskonna heidikuid ja eliiti, kujutab maalidel sageli prostituute, kasse, sutenööre ja erootikaiha. Tema hoiakutes on tajuda põlgust, valu ning sotsiaalset kriitikat ümbritseva keskkonna vastu.<ref name=":2" /> 1913. aastaks olid tema kaaslased Die Brückes samuti oma loomingus edasi arenenud ning grupi lagunedes jätkas iga grupi liige oma loomingut individuaalset. Siinkohal asub märkida, et 1920ndate keskel tegi Karl Schmidt-Rottluff Kirchnerile ettepaneku uus rühmitus moodustada, ent tolle lükkas viimane viisakalt tagasi.<ref name=":0" />
▲== Galerii ==
Peale I maailmasõda muutus tema looming rahulikumaks ning selgemaks. Kirchner oli mõjutatud kubismist ning ta liikus vaikselt abstraktsionismi poole. Muulgas pärineb tema 1920ndate loomingust palju maastikumaale nii Šveitsi mägismaast kui ka Davose linnast. 1930ndate I pooles domineerivad Kirchneri loomingus eelkõige graafilised tööd, nt 1933. aastal valmis tal terve aasta jooksul vaid 2 õlimaali. 1937. aastal lootis kunstnik saavutada suurt läbimurret oma uue isikunäitusega Baselis – kus domineerisid maastikumaalid ja mõningad interjöörikujutised. Hoolimata heast vastuvõtust ja positiivsetest arvustustest jäi loodetud murdepunkt saavutamata, mis Kirchnerit sügavalt haavas. Peale Ernst Kirchneri enesetappu 1938. aastal määras Davose jurist ''dr. jur.'' Stiefler kunstniku varade haldajaks tema elukaaslase Erna Schillingu. 1954. aastal läks enamik Kirchneri Šveitsis maalitud teostest üle Baseli Kunstimuuseumile.<ref name=":0" />
== Valik teoseid ==
<gallery>
</gallery>
48. rida ⟶ 53. rida:
* [[Die Brücke]]
== Viited ==
<br />
== Välislingid ==
{{commonskat|Ernst Ludwig Kirchner}}
| |||