Kodanikuühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vormistus |
Korrektuur |
||
31. rida:
Hegel jõudis arusaamale, et inimesed vajavad oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks teiste poolt toodetud kaupu ja teenuseid. Probleemide allikaks ongi see, et osa inimesi ei suuda neid soetada, kuna neil pole vahetustehinguks vajalikku raha. Ja rahapuuduse põhjuseks võib olla nii turul valitsev ebaõiglus (s.t valikuvabaduse puudumine) kui inimese enda suutmatus oma tööga teenida raha. Viimase põhjuseks võib olla nii inimese enda laiskus ja tahtejõuetus kui ka lihtsalt sünnipärast tulenev halb õnn. Nii või teisiti – tulemuseks on see, et ühiskonnast saab „kurjuse näitelava“ ning see kahjustab nii riigi kui ka rahva püsimist.<ref>Karl Marx: Poliittisen taloustieteen arvostelua ''www.marxists.org'' </ref>
Eelöeldust tulenevalt tähendas Hegelile kodanikuühiskond rohkem kogukondlikku ühtsust kui eneseteostuse vabadust. Poliit-ökonoomia õpetuste järgi on majanduse liikumapanevaks jõuks inimeste eneseteostuse vajadus ning ühiskondlik korraldus tekib iseenesest ja tahtmatult protsessist, milles igaüks püüab saavutada endale püstitatud eesmärki. Hegel lähtus Kanti vabaduseõpetustest kuid lelidis, et riigil on oluline roll kodanikuühiskonna rajamises ja püsimises, sest kusagil peab olema sõltumatu ja erapooletud jõud, mis piiraks ennast kehtestada tahtvate inimeste kasuahnust ja võimujanu. Seda väljendab kõige paremini Hegeli ütlus: „Ühed armastavad vabadust ja teised elu“. Esimesed võitlevad oma eneseteostuse vabaduse eest ja saavad oma elu valitsejateks … või surevad. Teised säilitavad oma elu, kuid elavad oma valitseja või tööandja elu.
=== Eesti kontseptsioon ===
| |||