Akadi keel: erinevus redaktsioonide vahel

| nimi = Akadi keel

| originaalnimi =

'''Akadi keel''' (ka '''assüüria-babüloonia keel''' või '''babüloonia-assüüria keel'''<ref>http://www.eki.ee/knab/lgv/afsx.htm</ref>) on väljasurnud keel, mis kuulus [[afroaasia keelkond|afroaasia keelkonda]] [[Semi keeled|semi]] keelte hulka. Akadi keelt kõneldi [[Mesopotaamia]]s (tänapäeva [[Iraak|Iraagis]] ja [[Süüria]]s) umbes 3. aastatuhandel eKr kuni 100 pKr<ref>http://multitree.org/codes/akk.html</ref>. Keel sai oma nimetuse [[Akad]]i linnriigi järgi, millest sai pealinn, kui kuningas [[Sargon I]] rajas aastal 2350 eKr [[Akadi riik|Akadi riigi]]. Akadi keel on maailma vanim kirja pandud semi keel.

 

Akadi keel hakkas kirjakeelena arenema paralleelselt [[aglutineeriv keel|aglutineeriva]] [[sumeri keel]]ega ning mõlemat keelt pandi kirja sumeri [[kiilkiri|kiilkirjas]]. Sumeri ja akadi keel olid ülesehituselt täiesti erinevad ega ole olnud omavahel seotud. III aastatuhande I poole varajastes sumeri tekstides kohtab aga rohkesti akadikeelseid isikunimesid ja vastastikuseid laene. Mõlemad keeled avaldasid teineteisele suurt mõju, kuid sumeri keel oli nii III aastatuhandel kui ka II aastatuhande I poolel esmaseks kirjakeeleks, milles jäädvustati nii tähtsaimad kirjandusteosed kui ka dokumendid. Akadi impeeriumi ajal (2334‒2154 eKr) jäi akadi keel kasutatavuselt sumeri keelele alla, kuigi tõenäoliselt võis akadi keelt kõnekeelena rääkivate inimeste hulk olla juba suurem. Pärast [[Uus-Sumeri riik|Uus-Sumeri riigi]] lõppu (2004 eKr) hakkas akadi keel tasapisi sumeri keelt kõnekeelena välja tõrjuma ning umbes 2000‒1800 eKr sai akadi keel kogu Lõuna-Mesopotaamias ainuvalitsevaks keeleks. Samal ajal jäi tähtsaima kultusliku kirjakeelena pikaks ajaks kasutusele sumeri keel.<ref name="ents.ee">http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=1303</ref>

 

! Meessoost !! Naissoost

|-

|-

| 2 – ''šinā''|| 2 – ''šittā''

|}

 

1. Vana-Akadi u 2500–1950 eKr

Kõige varasemad tekstid pärinevad 27.‒24. sajandist eKr. II aastatuhande alguseks eKr oli vana-akadi keelest tekkinud kaks dialekti – assüüria ja babüloonia keel. Vana-akadi keeles on säilinud mõningaid kirjandusteoseid, kuninglikke raidkirju ja arvepidamisdokumente.