Redaktsioon: 17. aprill 2019, kell 08:20 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. detsember 2019, kell 11:37 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3537 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Elektromagnetism\|cTopic=[[Magnetostaatika]]}} '''Magnetiline induktsioon''' ehk '''magnetinduktsioon''' on [[magnetväli\|magnetvälja]] mõju iseloomustav [[füüsikaline suurus]], mis väljendab selles väljas liikuvale [[elektrilaeng]]ule või [[elektrivool\|vooluga]] juhtmele mõjuvat [[jõud]]u, Seda jõudu nimetatakse ka [[Lorentzi jõud\|Lorentzi jõuks]]. '''Magnetiline induktsioon''' ehk '''magnetinduktsioon''' ([[inglise keel \|ingl]] ''magnetic induction''<ref>[https://www.merriam-webster.com/dictionary/magnetic%20induction Definition of magnetic induction] </ref>) on [[vektorsuurus]], mis väljendab [[magnetväli\|magnetvälja]]s liikuvale [[elektrilaeng]]ule või [[elektrivool\|vooluga]] juhtmele mõjuvat [[jõud]]u. Magnetinduktsiooni jõud kujutab endast seda osa [[Lorentzi jõud\|Lorentzi jõust]], mis on põhjustatud magnetväljast. Magnetinduktsioon on magnetvälja põhiline tunnussuurus. Magnetinduktsiooni tähis on ''B'' ja [[SI-süsteem]]i ühik [[tesla]] (T), mis avaldub SI-põhiühikutes <math>\dfrac{\mathrm{kg}}{\mathrm{A}{\cdot}\mathrm{s}^2} </math> ja jõuühiku njuuton (N) kaudu: <math>\dfrac{\mathrm{N}}{\mathrm{A}{\cdot}\mathrm{m}}.</math> [[CGS]]-süsteemi mõõtühik on [[gauss]] (G), kusjuures 1 T = 10000 G.▼ ▲Magnetinduktsiooni tähis on ''B'' ja [[SI-süsteem]]i ühik [[tesla]] (T), mis avaldub ~~SI-põhiühikutes~~jõuühiku njuuton (N) kaudu: <math>\dfrac{\mathrm{kgN}}{\mathrm{A}{\cdot}\mathrm{sm}^2} </math> ja ~~jõuühiku njuuton (N) kaudu:~~SI-põhiühikutes <math>\dfrac{\mathrm{Nkg}}{\mathrm{A}{\cdot}\mathrm{ms}^2}. </math>. Mõningat kasutamist leiab veel ka [[CGS]]-süsteemi mõõtühik on [[gauss]] (G), kusjuures 1 T = ~~10000~~10 000 G. == Terminikasutusest == [[Füüsikaline suurus\|Füüsikalise suuruse]] ''B'' standardikohane termin on '''magnetiline induktsioon''', lühemalt magnetinduktsioon, ja rööptermin '''magnetvälja tihedus'''.<ref>Elektrotehnikas kasutatavad tähised. EVS-EN 60027-1:2006 + A2:2007</ref> See suurus on samuti ~~olnud~~ kasutusel nimetuse all '''magnetvoo tihedus''' (vrd [[elektrivoo tihedus]] ehk elektriline induktsioon). Üldkeeles nimetatakse teslades mõõdetavat suurust ~~harilikult~~mõnikord magnetvälja tugevuseks ~~(nagu ka~~, nt ~~inglise~~[[Maa ~~k ''magnetic field strength''), nt~~magnetväli \|Maa magnetvälja]] tugevus~~, tugev~~ ~~magnet~~ (kuigi [[magnetvälja tugevus]]e kui füüsikalise suuruse ühik on A/m).▼ Füüsikalist suurust '''magnetiline induktsioon''' ei või segi ajada mõistega '''[[elektromagnetiline induktsioon]]''', mis on [[füüsikaline nähtus]].▼ ▲Füüsikalist suurust '''magnetiline induktsioon''' ei või segi ajada mõistega '''[[elektromagnetiline induktsioon]]''', mis on [[füüsikaline nähtus]]. ▲Üldkeeles nimetatakse teslades mõõdetavat suurust harilikult magnetvälja tugevuseks (nagu ka nt inglise k ''magnetic field strength''), nt Maa magnetvälja tugevus, tugev magnet (kuigi [[magnetvälja tugevus]]e kui füüsikalise suuruse ühik on A/m). == Magnetinduktsiooni ~~põhjustatav~~ jõud == {{main\|Lorentzi jõud}} [[Pilt:Lorentzkraft_v2.svg\|pisi\|püsti=1.6\| [[Lorentzi jõud]] '''F''', mis mõjub kiirusega '''v''' liikuvale positiivsele laengule '''Qq''' magneti '''NS''' väljas magnetinduktsiooniga '''B''' (vasakul) või mis mõjub vooluga '''I''' juhtmelõigule pikkusega ''l'' ristsihilises magnetväljas (paremal)]] === Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud === 21. rida ⟶ 22. rida: kus : <math>\vec F</math> on osakesele laenguga ''q'' magnetväljas mõjuv liikumapanev [[jõud]] ([[njuuton]]ites); :''q'' ~~(joonisel ''Q'')~~ on osakese [[elektrilaeng]] ([[kulon]]ites); : <math>\vec v</math> on osakese [[hetkkiirus]] (m/s); : <math>\vec B</math> on magnetinduktsioon (teslades). Kui loobuda valemi vektorkujust ja koos sellega võimalusest määrata jõu ''F'' suunda vektorkorrutisest <math> {\vec v}\times {\vec B},</math>, siis saab jõu suuruse arvutada [[skalaar]]sete suuruste korrutisena: : <math>F =\|q\cdot v\| \cdot B\sin \alpha,</math> kus 32. rida ⟶ 33. rida: :<math>B\,</math> on magnetinduktsiooni vektori [[moodul]]; : <math>\alpha\,</math> on nurk laengu liikumisesuuna ja magnetvoo suuna vahel. === Vooluga juhtmele mõjuv jõud === Kui sirge~~, liikumatu~~ juhe, mida läbib elektrivool, ~~asetada~~asetseb magnetpooluste ~~vahelisse~~vahelises ~~magnetvälja~~magnetväljas, siis mõjub igale juhtmes liikuvale elektrilaenguga osakesele Lorentzi jõud. Juhtmele mõjuv kogujõud :<math>{\vec F } = I \cdot {\vec s}\times {\vec B}.</math> kus : <math>\vec F</math> on vooluga ''I'' juhtmele magnetväljas mõjuv liikumapanev [[jõud]] (njuutonites); :''I'' on voolutugevus juhtmes (amprites); : <math>\vec s</math> ~~(joonisel ''l'')~~ on vektor, mille suurus on võrdne juhtmelõigu pikkusega (meetrites) ja mille suund ühtib elektrivoolu kokkuleppelise suunaga juhis (selleks on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund); : <math>\vec B</math> on magnetinduktsioon (teslades). 67. rida ⟶ 69. rida: [[Lorentzi jõud]] [[Magnetvälja tugevus]] *[[Väljatugevus]] [[Kategooria:Elektromagnetism]]

Magnetiline induktsioon: erinevus redaktsioonide vahel