Magnetiline induktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Elektromagnetism|cTopic=[[Magnetostaatika]]}}
'''Magnetiline induktsioon''' ehk '''magnetinduktsioon''' ([[inglise keel |ingl]] ''magnetic induction''<ref>[https://www.merriam-webster.com/dictionary/magnetic%20induction Definition of magnetic induction] </ref>) on [[vektorsuurus]], mis väljendab [[magnetväli|magnetvälja]]s liikuvale [[elektrilaeng]]ule või [[elektrivool|vooluga]] juhtmele mõjuvat [[jõud]]u. Magnetinduktsiooni jõud kujutab endast seda osa [[Lorentzi jõud|Lorentzi jõust]], mis on põhjustatud magnetväljast. Magnetinduktsioon on magnetvälja põhiline tunnussuurus.
Magnetinduktsiooni tähis on ''B'' ja [[SI-süsteem]]i ühik [[tesla]] (T), mis avaldub SI-põhiühikutes <math>\dfrac{\mathrm{kg}}{\mathrm{A}{\cdot}\mathrm{s}^2} </math> ja jõuühiku njuuton (N) kaudu: <math>\dfrac{\mathrm{N}}{\mathrm{A}{\cdot}\mathrm{m}}.</math> [[CGS]]-süsteemi mõõtühik on [[gauss]] (G), kusjuures 1 T = 10000 G.▼
▲Magnetinduktsiooni tähis on ''B'' ja [[SI-süsteem]]i ühik [[tesla]] (T), mis avaldub
== Terminikasutusest ==
[[Füüsikaline suurus|Füüsikalise suuruse]] ''B'' standardikohane termin on '''magnetiline induktsioon''', lühemalt magnetinduktsioon, ja rööptermin '''magnetvälja tihedus'''.<ref>Elektrotehnikas kasutatavad tähised. EVS-EN 60027-1:2006 + A2:2007</ref> See suurus on samuti
Üldkeeles nimetatakse teslades mõõdetavat suurust
Füüsikalist suurust '''magnetiline induktsioon''' ei või segi ajada mõistega '''[[elektromagnetiline induktsioon]]''', mis on [[füüsikaline nähtus]].▼
▲Füüsikalist suurust '''magnetiline induktsioon''' ei või segi ajada mõistega '''[[elektromagnetiline induktsioon]]''', mis on [[füüsikaline nähtus]].
▲Üldkeeles nimetatakse teslades mõõdetavat suurust harilikult magnetvälja tugevuseks (nagu ka nt inglise k ''magnetic field strength''), nt Maa magnetvälja tugevus, tugev magnet (kuigi [[magnetvälja tugevus]]e kui füüsikalise suuruse ühik on A/m).
== Magnetinduktsiooni
{{main|Lorentzi jõud}}
[[Pilt:Lorentzkraft_v2.svg|pisi|püsti=1.6| [[Lorentzi jõud]] '''F''', mis mõjub kiirusega '''v''' liikuvale positiivsele laengule '''
=== Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud ===
21. rida ⟶ 22. rida:
kus
: <math>\vec F</math> on osakesele laenguga ''q'' magnetväljas mõjuv liikumapanev [[jõud]] ([[njuuton]]ites);
:''q''
: <math>\vec v</math> on osakese [[hetkkiirus]] (m/s);
: <math>\vec B</math> on magnetinduktsioon (teslades).
Kui loobuda valemi vektorkujust ja koos sellega võimalusest määrata jõu ''F'' suunda vektorkorrutisest <math> {\vec v}\times {\vec B},</math>, siis saab jõu suuruse arvutada [[skalaar]]sete suuruste korrutisena:
: <math>F =|q\cdot v| \cdot B\sin \alpha,</math>
kus
32. rida ⟶ 33. rida:
:<math>B\,</math> on magnetinduktsiooni vektori [[moodul]];
: <math>\alpha\,</math> on nurk laengu liikumisesuuna ja magnetvoo suuna vahel.
=== Vooluga juhtmele mõjuv jõud ===
Kui sirge
:<math>{\vec F } = I \cdot {\vec s}\times {\vec B}.</math>
kus
: <math>\vec F</math> on vooluga ''I'' juhtmele magnetväljas mõjuv liikumapanev [[jõud]] (njuutonites);
:''I'' on voolutugevus juhtmes (amprites);
: <math>\vec s</math>
: <math>\vec B</math> on magnetinduktsioon (teslades).
67. rida ⟶ 69. rida:
*[[Lorentzi jõud]]
*[[Magnetvälja tugevus]]
*[[Väljatugevus]]
[[Kategooria:Elektromagnetism]]
|