Eesti seadusandluses on viide mandrilava seadusele majandusvööndi seaduse teise paragrahvi kolmandas lõikes, mis sätestab, et merepõhja ja selle all oleva maapõue loodusvarade kasutamist ja kaitset reguleerib mandrilava seadus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/191935?leiaKehtiv|pealkiri=Majandusvööndi seadus|väljaanne=Riigi Teataja I|aeg=28.01.1993|vaadatud=06.12.2019|täpsustus=§ 2}}</ref> Eesti mandrilava on tänaseni seadustega. reguleerimata. Sellest tulenevalt on teaduslikud mereuuringud mandrilaval reguleerimata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arengukavas "Eesti Merenduspoliitika 2012-2020"<ref>"Eesti merenduspoliitika 2012-2020", lk 60. </ref> tuuakse puudusena välja a sisemere ja territoriaalmere all asuva merepõhja ja mandrilava seaduse puudumist, mis reguleeriks nii merekeskkonna merepõhja kui ka selle all asuva maapõue uurimist ja kasutamist erinevatel eesmärkidel ja määratleks pädevad riigiorganid ning nende volitused. Majandusvööndi seaduse koostamisel jäeti mandrilava seadus kehtestamata ajalise surve tõttu. Äsja taasiseseisvunud Eesti majanduslikes huvides oli võimalikult kiiresti majandusvööndi seadus kehtestada, et kindlustada Eesti osa Läänemere kalapüügikvootides. Mandrilava regulatsioon võiks tänasel päeval olla ühendatud mõne teise merevööndi regulatsiooniga, näiteks majandusvööndi ja mandrilava seadusega või merevööndite seadusega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kaunis, I. Lindpere, H. Lott, A.|pealkiri=Mereõiguse kodifitseerimise lähteülesanne|aasta=2015|koht=|kirjastus=Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigihange|lehekülg=194}}</ref>
