Arvīds Jansons

Arvīds Jansons (23. oktoober 1914, Liepaja, Läti — 21. november 1984, Manchester, Suurbritannia) oli läti rahvusest Nõukogude Liidu dirigent, viiuldaja ja muusikapedagoog.

Aastatel 1929—1935 õppis ta Liepaja konservatooriumis viiulimängu ning alates 1931. aastast tegutses Liepaja ooperiteatri orkestris viiuldajana. 1940—1944 õppis Jansons Riias Läti Muusikaakadeemias viiulit ja kompositsiooni.

1940 debüteeris ta samas teatris operetidirigendina ning peagi sai temast Daugavpilsi sümfooniaorkestri kontsertmeister ja dirigent ja seejärel Läti Rahvusooperi viiuldaja (1940 ja 1944—1952). Sel perioodil dirigeeris ta klassikalisi ja nõukogude autorite ballete ja oopereid. 1946–1952 oli Jansons ka Läti Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent.

1952. aastal sai temast Leningradi Filharmoonia sümfooniaorkestri peadirigendi Jevgeni Mravinski assistent ning alates 1953. aastast surmani oli ta selle orkestri 2. dirigent. Lisaks NSV Liidu paljudele lavadele esineti ka Euroopas, Austraalias ja Jaapanis.

Sageli kutsuti Jansonsit juhatama ka välismaiseid orkestreid, näiteks Tokio Sümfooniaorkester, Кopenhaageni filharmoonia orkester, Soome Raadio sümfooniaorkester. Oma elu viimased 20 aastat oli Jansons Manchesteri Halle (The Hallé) orkestri dirigent.

Alates 1965. aastast tegutses Jansons aktiivselt ka pedagoogina ning andis meistriklasse Saksamaal, Soomes ja Rootsis.

1972—1984 juhatas ta Leningradi konservatooriumi ooperi- ja sümfooniadirigeerimise kateedrit.

Jansons suri südamerabandusse keset kontserti Manchesteris. Ta maeti Peterburi Volkovo kalmistule.

Tema poeg oli dirigent Mariss Jansons.