Sotsiaalteadused: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
28. rida:
'''Positivism''' ja sotsiaalteaduse mõiste kui selline tuli päevakorda [[Auguste Comte]]'i teosega "A general view of positivism" (1856, prantsuskeelne väljaanne 1844). Kaasaegne positivism arenes välja aga [[Karl Popper]]i töödest, kes pani rõhku falsifeerimisele.
 
Positivistid kalduvad kasutama loodusteaduste meetodeid ning keskenduvad ainult nendele nähtustele, objektidele, karakteristikutele, protsessidele, millele on n-ö otsene ligipääsjuurdepääs. Abstraktsust pole nende arvates mõtet uurida. Otsitakse eelkõige põhjus-tagajärg tüüpi seoseid.
 
'''Antipositivism''' seevastu püüab (tavaliselt kvalitatiivsete meetodite abil) pigem teatud sotsiaalseid nähtusi ja suhteid mõista. Siit ka antipositivismi saksakeelne nimi ''Verstehen'' (eesti k "mõistma"), mille võttis kasutusele sotsioloog [[Max Weber]].
36. rida:
Kriitilise lähenemise puhul on oluline välja tuua selle mõningast poliitilist laengut ning ebaõigluse ja ebavõrdsuse paljastamise eesmärki.
 
Need kolm suunda ei tähenda tingimata, et iga uuringu korral peab valima ühe. Vastupidi - täieliku pildi saamiseks on niimõnigi kord mõistlik kasutada hoopis mitut erinevat meetodit korraga (triangulatsioon).
 
{{sotsiaalteadused}}