|
| asendikaart = Eesti
}}
'''Narva veehoidla''' on [[tehisveekogu]] [[Eesti]] ja [[Venemaa]] piiril [[Narva jõgi|Narva jõel]] [[Narva]]st lõunas.
1949. aastal asuti projekteerima ja ehitama Eesti-Vene suurimat hüdrotehnilist rajatist – [[Narva hüdroelektrijaam]]a. Narva veehoidla rajati 1950. aastate alguses ja saavutas täismõõtmed 5. mail [[1956]]. Veehoidla alla jäid mitu küla, vana kalmistu ja kabel. Osaliselt jäid veehoidla alla Narva ja Pljussa jõesäng ning täielikult nn [[Pjata laht]].
Narva veehoidla loomiseks suleti ülalpool [[Kreenholm]]i saart [[Narva jõgi|Narva jõe]] säng 206 meetri pikkuse ja 9,2 meetri kõrguse betoonist ülevoolupaisuga, mis jagati üheteistkümneks avaks. Avadest saab läbi lasta vett 2450–2600 kuupmeetrit sekundis. Jääkaitseseinal on 13 ava, mis taluvad jää
survet kuni neli tonni ruutmeetri kohta.
[[File:Narva hydroelectric station, Apr 2009.jpg|pisi|left|[[Narva hüdroelektrijaam]]]]
Narva veehoidla parempoolne muldtamm, pikkusega 350 meetrit, ühendab suublat ülevoolupaisuga ning vasakkalda oma (1294 meetrit) ülevoolupaisu vasakkaldaga. Veehoidla saavutas täismõõtmed 5. mail 1956. aastal. Veehoidla pindalast (191 km²) on Eesti [[territoorium]]il vaid 40 km². Veehoidla maht normaalse paisutatud veetaseme korral on 365 miljonit kuupmeetrit, sellest Eesti aladel 100 miljonit.
Narva veehoidla suurim sügavus on 15 m, keskmine sügavus 1,8 m.
Veehoidla tamm on 9,2 meetri kõrgune ja 206 meetri pikkune.
Kaks saart veehoidlas said endale nime 2017. aastal. Nende nimed on [[Põhja-Svariksaar]] ja [[Lõuna-Svariksaar]].<ref>[http://rus.err.ee/607502/u-dvuh-ostrovov-na-narvskom-vodohraniliwe-pojavilis-imena У двух островов на Нарвском водохранилище появились имена], rus.err.ee, 14.07.2017</ref>
Veehoidlasse suubuvad muu hulgas [[Narva jõgi|Narva]], [[Pljussa jõgi|Pljussa]] ja [[Pjata jõgi]]. [[Väljavool]] [[Soome laht]]e toimub Narva jõe kaudu.
Peamised [[Kalad|kalaliigid]] on [[haug]], [[ahven]], [[särg]], [[nurg]] ja [[roosärg]].
==Viited==
| 