Euroopa Liidu tulevane laienemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
[[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, naaberriikide vaheliste suhetega ning 1990. aastatel toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse alates [[2027]]. aastast.<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref>
[[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud suure kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref>
==Ühinemine==
| |||