Lothar I (Frangi keiser): erinevus redaktsioonide vahel

 

Lothar oli Frangi keiser (814–840) [[Ludwig Vaga]] vanim poeg ning seega õigustatud pärima Frangi impeeriumi. [[817]]. aastal oli ta saanud kaaskeisriks ning [[823]] koguni lasknud end [[paavst]] [[Paschalis I]]-l keisriks kroonida, ent pidi siiski oma isale keisriõigused peagi loovutama. Põhjuseks oli see, et ta hakkas koos oma vendadega isa vastu mässama. Esimene mäss toimus [[830]] ja Ludwig kukutati, kuid sai [[831]] taas troonile tagasi. Teine mäss toimus [[833]] [[Milano]] peapiiskopi [[Angilbert II]] õhutusel ning Ludwig kukutati uuesti ja uuesti tõusis ta [[834|järgmisel aastal]] troonile. Ludwig pagendas Lothari [[Itaalia kuningriik (keskaegne)#Karolingide impeeriumi koostisosa|Itaalia]]sse, mille [[Itaalia kuningas#Itaalia kuningriik (781–963)|asevalitseja]] (822–855) ta oli kuni oma isa surmani.

Ludwig Vaga surma järel [[840]] otsustas ta kogu võimu aga enda kätte võtta. Kuid tema ambitsioonikad vennad [[Ludwig Sakslane|Ludwig]] ja [[Charles Paljaspea|Charles]] (germaanipäraselt Karl) ei tahtnud sellega leppida ning et nende isa autoriteet oli olnud liiga nõrk, et ühtki neist riigi ainupärijaks teha, siis algas sisesõda, mis Frangi riigis [[Merovingid]]e ajal sagedane oli olnud. Ükski vend ei suutnud ülekaalu saavutada ning nii jagasid nad riigi [[843]]. aastal [[Verduni lepe|Verduni leppega]] omavahel.

 

 

855. aastal, enne oma surma jagas ta riigi kolmeks: põhjapoolse osa ([[Lotharingia]] koos [[Aachen]]iga) sai ta keskmine poeg [[Lothar II (Lotring)|Lothar]], keskmise ehk [[Burgundia kuningriik|Burgundia]] noorim poeg Charles ja vanimale pojale, [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]]-le jäi [[Ida-Frangi riik]] ning lisaks sai too ka keisritiitli.

 

 

{{algus}}