Vana-Saksimaa: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}}

 

11. sajandi kroonik [[Adam Bremenist]] võrdles Vana-Saksimaa kuju kolmnurgaga ja hindas nurgast nurka vahemaad kaheksa päevateekonna pikkuseks. Pindalalt oli Vana-Saksimaa suurim Saksamaa [[hõimuhertsogkond]]adest. See sisaldas kogu territooriumi [[Elbe]] ja [[Saale]] alamjooksude vahel ja ulatus peaaegu kuni Reinini. Elbe ja [[Weser]]i suuete vahel ulatus see [[Põhjameri|Põhjamereni]]. Ainsad territooriumi osad, mis jäid teisele poole Elbet, olid [[Holstein]]i ja [[Dithmarschen]]i krahvkonnad. Hõimu maad olid jämedalt võttes jagatud nelja sugulasrühma vahel: engernlased piki Weseri paremat kallast, vestfaalid piki Emsi ja Lippet, ostfaalid Weseri vasakkaldal ja nordalbingialased tänapäeva [[Schleswig-Holstein]]i alal. Kuid sellega hõimu rühmadeks jagunemine ei piirdunud, sest saksi rahvas oli tõesti sugukondade lai kooslus.

 

 

On väidetud, et saksi rahvas koosnes aadlikest, vabast sõjameeste klassist, juhtivatest vabameestest, keda ühendasid ja kontrollisid iidsed hõimu- ja suguvõsa tavad.

 

[[Saksid|Saksi]] "piraadid" rüüstasid 3. ja 4. sajandil Suurbritannia idarannikut, mistõttu Suurbritannia idarannikule ehk [[Saksi rannik|Saksi rannikule]] ehitati merekaitse. Arvatakse, et [[Rooma riik|Rooma riigi]] kaitse kokkuvarisemise järel [[Rein]]i jõel aastal [[407]] sundis rahvasterände surve idast rändama [[saksid]] ja nende naaberhõimud [[anglid]] ja [[jüütid]] meritsi lääne poole ja vallutama Suurbritannia viljakad tasandikud. Kõige tuntum selline sissetung toimus aastal [[449]] ja seda aega tuntakse [[Anglosaksi Inglismaa|''Adventus Saxonum''']]<nowiki/>i nime all ('sakside saabumine'). See algatas verise 400-aastase okupatsioonisõja ja viis mitmete [[Anglosaksid|saksi]] kuningriikide rajamiseni [[Inglismaa]]l, sealhulgas lõuna-sakside [[Sussexi kuningriik]], lääne-sakside [[Wessexi kuningriik]] ja ida-sakside [[Essexi kuningriik]]. Koos [[anglid|anglite]] ja [[jüütid|jüütidega]] on saksid tänapäevase [[Inglismaa|inglise]] rahvuse vundamendiks.

 

Pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langust 5. sajandil olid Germaaniasse jäänud saksid lõdvalt seotud [[Merovingid]]e [[Frangi riik|Frangi Riigiga]], kuid tegelikult jäid sõltumatuks ja säilitasid oma vana paganliku religiooni (vaata: [[germaani paganlus]]). Sakside paganlikus religioonis keskenduti tõenäoliselt [[Irminsul]]i või "suure samba" kummardamisele: see oli jumalik puu, mis ühendab taeva ja maa ning mis arvatavasti oli olemas tänapäeva [[Obermarsberg]]i-lähedases paigas.

Sakside tahtmatus leppida uue [[Kristlus|kristliku]] religiooniga ja kalduvus teha hävitavaid rüüsteretki oma naabrite juurde viis nad lõpuks otsesesse konflikti [[Frangid|frankide]] võimsa kuninga ja esimese [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl Suur|Karl Suurega]]. Pärast verist ja väga hävitavat kolmekümneaastast sõda aastatel [[772]]–[[804]] olid [[Widukind|kuningas Widukindi]] juhitud saksid kurnatud, pagulusse aetud ja lõpuks Karl Suure poolt allutatud. Suur osa neist olid ka tapetud. Lõppkokkuvõttes sunniti saksid pöörduma ristiusku ja olema [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osa. Tekkis varakeskaegne [[hõimuhertsogkond]] – [[Saksimaa hertsogkond]].

 

 

==Vaata ka==