Vana-Saksimaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}}
[[Pilt:Herzogtum Sachsen 1000.PNG|pisi|Saksimaa [[8. sajand]]il [[Elbe]], [[Weser]]i ja [[Eider]]i
'''Vana-Saksimaa''' on [[saksid]]e algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva [[Alam-Saksi|Alam-Saksimaa]]
11. sajandi kroonik [[Adam Bremenist]] võrdles Vana-Saksimaa kuju kolmnurgaga ja hindas nurgast nurka vahemaad kaheksa päevateekonna pikkuseks. Pindalalt oli Vana-Saksimaa suurim Saksamaa [[hõimuhertsogkond]]adest. See sisaldas kogu territooriumi [[Elbe]] ja [[Saale]] alamjooksude vahel ja ulatus peaaegu kuni Reinini. Elbe ja [[Weser]]i suuete vahel ulatus see [[Põhjameri|Põhjamereni]]. Ainsad territooriumi osad, mis jäid teisele poole Elbet, olid [[Holstein]]i ja [[Dithmarschen]]i krahvkonnad. Hõimu maad olid jämedalt võttes jagatud nelja sugulasrühma vahel: engernlased piki Weseri paremat kallast, vestfaalid piki Emsi ja Lippet, ostfaalid Weseri vasakkaldal ja nordalbingialased tänapäeva [[Schleswig-Holstein]]i alal. Kuid sellega hõimu rühmadeks jagunemine ei piirdunud, sest saksi rahvas oli tõesti sugukondade lai kooslus.
Vana-Saksimaalt sai alguse enamik rüüsteretki ja hilisem [[Suurbritannia saar]]e koloniseerimine. Ala kutsusid Vana-Saksimaaks Suurbritanniasse sisserännanud [[anglosaksid]]e hilisemad järeltulijad, nende uued kolooniad [[Wessex]]is ja mujal olid Uus-Saksimaa või Seaxna. Saksamaal tunti sakside maid lihtsalt Saksimaana (saksa keeles Sachsen) ja alles hiljem hakati kutsuma Alam-Saksimaaks, et eristada algseid saksi hõimude territooriume kaugemal kagus hilisemast [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa Kuningriigist]] või Ülem-Saksimaast. Anglosaksi kirjanik [[Bede]] väitis oma teoses "[[Historia ecclesiastica gentis Anglorum]]" ([[731]]), et Vana-Saksimaa asus [[Elbe]], [[Weser]]i ja [[Eider]]i
On väidetud, et saksi rahvas koosnes aadlikest, vabast sõjameeste klassist, juhtivatest vabameestest, keda ühendasid ja kontrollisid iidsed hõimu- ja suguvõsa tavad.
18. rida:
[[Saksid|Saksi]] "piraadid" rüüstasid 3. ja 4. sajandil Suurbritannia idarannikut, mistõttu Suurbritannia idarannikule ehk [[Saksi rannik|Saksi rannikule]] ehitati merekaitse. Arvatakse, et [[Rooma riik|Rooma riigi]] kaitse kokkuvarisemise järel [[Rein]]i jõel aastal [[407]] sundis rahvasterände surve idast rändama [[saksid]] ja nende naaberhõimud [[anglid]] ja [[jüütid]] meritsi lääne poole ja vallutama Suurbritannia viljakad tasandikud. Kõige tuntum selline sissetung toimus aastal [[449]] ja seda aega tuntakse [[Anglosaksi Inglismaa|''Adventus Saxonum''']]<nowiki/>i nime all ('sakside saabumine'). See algatas verise 400-aastase okupatsioonisõja ja viis mitmete [[Anglosaksid|saksi]] kuningriikide rajamiseni [[Inglismaa]]l, sealhulgas lõuna-sakside [[Sussexi kuningriik]], lääne-sakside [[Wessexi kuningriik]] ja ida-sakside [[Essexi kuningriik]]. Koos [[anglid|anglite]] ja [[jüütid|jüütidega]] on saksid tänapäevase [[Inglismaa|inglise]] rahvuse vundamendiks.
Pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langust 5. sajandil olid Germaaniasse jäänud saksid lõdvalt seotud [[Merovingid]]e [[Frangi riik|Frangi Riigiga]], kuid tegelikult jäid sõltumatuks ja säilitasid oma vana paganliku religiooni (vaata: [[germaani paganlus]]). Sakside paganlikus religioonis keskenduti tõenäoliselt [[Irminsul]]i või "suure samba" kummardamisele: see oli jumalik puu, mis ühendab taeva ja maa ning mis arvatavasti oli olemas tänapäeva [[Obermarsberg]]i-lähedases paigas.
29. rida ⟶ 27. rida:
Sakside tahtmatus leppida uue [[Kristlus|kristliku]] religiooniga ja kalduvus teha hävitavaid rüüsteretki oma naabrite juurde viis nad lõpuks otsesesse konflikti [[Frangid|frankide]] võimsa kuninga ja esimese [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl Suur|Karl Suurega]]. Pärast verist ja väga hävitavat kolmekümneaastast sõda aastatel [[772]]–[[804]] olid [[Widukind|kuningas Widukindi]] juhitud saksid kurnatud, pagulusse aetud ja lõpuks Karl Suure poolt allutatud. Suur osa neist olid ka tapetud. Lõppkokkuvõttes sunniti saksid pöörduma ristiusku ja olema [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osa. Tekkis varakeskaegne [[hõimuhertsogkond]] – [[Saksimaa hertsogkond]].
Lihtsad hõimu- ja klannisidemed olid sakside seas erakordselt tugevad ja hoolimata mitmeks jagunemisest olid saksid ebatavaliselt ühtne rahvas, kes elas veel kaheksandal sajandil nagu varajased germaanlased, keda
==Vaata ka==
|