Erinevus lehekülje "Rebane" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 32 319 baiti ,  1 aasta eest
lol
P (Tühistati kasutaja 213.219.113.54 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi XXBlackburnXx.)
Märgis: Tühistamine
(lol)
Märgised: Visuaalmuudatus Asendamine blanking
{{See artikkel| räägib punarebasest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Rebane (täpsustus)]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Rebane
| värvus = loomad
| seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1
| pilt = Vulpes vulpes sitting.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| alamsugukond = ''[[Caninae]]''
| triibus = ''[[Vulpini]]''
| perekond = [[Rebane (perekond)|Rebane]] ''Vulpes''
| liik = '''Rebane'''
| binaarne = ''Vulpes vulpes''
| binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758)
| levikukaart = Distribution of Vulpes Vulpes.png
| levikukaardi_seletus = Punarebase levila. Punasel alal on rebane pärismaine, sinisel võõrliik.
| levikukaardi_laius = 240px
}}
'''Rebane''' ehk '''punarebane''' (''Vulpes vulpes'') on [[koerlased|koerlaste]] (''Canidae'') [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[rebane (perekond)|rebase]] (''Vulpes'') [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kiskja]].
 
Rebane on väikese [[koer]]a suurune ja pika koheva [[saba]]ga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema [[Selg|selja]] [[karvastik|karvad]] on [[oranž]]id. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt [[närilised|närilistest]]. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi [[põgenemine|põgeneda]]. Rebase [[urg|urul]] on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt [[kutsikas|kutsikate]] kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab [[mäger|mägra]] urge. Rebasel on väga hea [[kuulmine]] ja [[haistmine]] ning ta [[nägemine|näeb]] pimedas hästi. Rebane on [[karusloom]]. Ameerika punarebasest on aretatud [[farm]]ides kasvatatav [[hõberebane]]. [[Inglismaa]]l on [[rebasejaht]] traditsiooniline ajaviide. [[Eesti rahvaluule]]s peetakse rebast [[kavalus|kavalaks]].
 
==Nomenklatuur ja süstemaatika==
 
Rebane kuulub [[rebane (perekond)|rebase]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]a. Tema [[Ladina keel|ladinakeelne]] nimetus sisaldab sõna ''vulpes'' ('rebane') algul perekonna- ja seejärel liiginimena.
 
Rebase perekonnas on 6 liiki, kellest punarebane on kõige suurem.<ref name="Loomade elu" />
 
Liiki kirjeldas [[1758]] [[Linnaeus]], arvates ta [[koer (perekond)|koera]] perekonda ja andes talle nimeks ''Canis vulpes''.
 
Rebase alamliiki ameerika punarebast (''Vulpes vulpes fulva''; ''fulvus'' tähendab 'punakaskollane, ruuge') on peetud ka omaette liigiks ''Vulpes fulva'' euroopa punarebase (''Vulpes vulpes vulpes'') kõrval.<ref name="Loomade elu" />
 
Rebase mõõtmed ja värvus varieeruvad elupaigast sõltuvalt suuresti ja selle põhjal on kirjeldatud paljusid [[alamliik]]e. Endise [[NSV Liit|NSV Liidu]] alal on kirjeldatud 14–15 alamliiki ja levila ülejäänud osas veel umbes 25 alamliiki. Et süstemaatikud on kirjeldanud veel palju ebamääraseid vorme, on alamliikide arv nähtavasti veelgi suurem.<ref name="Loomade elu" />
 
Aastal [[2005]] klassifitseerisid [[Don E. Wilson]] ja [[DeeAnn M. Reeder]] punarebasel järgmised alamliigid<ref name="hsZsK" />:
 
{{div col|laius=25em}}
* ''V. v. vulpes''
* ''V. v. abietorum''
* ''V. v. alascensis''
* ''V. v. alpherakyi''
* ''V. v. anatolica''
* ''V. v. arabica''
* ''V. v. atlantica''
* ''V. v. bangsi''
* ''V. v. barbara''
* ''V. v. beringiana''
* ''V. v. cascadensis''
* ''V. v. caucasica''
* ''V. v. crucigera''
* ''V. v. daurica''
* ''V. v. deletrix''
* ''V. v. dolichocrania''
* ''V. v. dorsalis''
* ''V. v. flavescens''
* ''V. v. fulvus''
* ''V. v. griffithi''
* ''V. v. harrimani''
* ''V. v. hoole''
* ''V. v. ichnusae''
* ''V. v. indutus''
* ''V. v. jakutensis''
* ''V. v. japonica''
* ''V. v. karagan''
* ''V. v. kenaiensis''
* ''V. v. kurdistanica''
* ''V. v. macroura''
* ''V. v. montana''
* ''V. v. necator''
* ''V. v. niloticus''
* ''V. v. ochroxantha''
* ''V. v. palaestina''
* ''V. v. peculiosa''
* ''V. v. pusilla''
* ''V. v. regalis''
* ''V. v. rubricosa''
* ''V. v. schrenckii''
* ''V. v. silacea''
* ''V. v. splendidissima''
* ''V. v. stepensis''
* ''V. v. tobolica''
* ''V. v. tschiliensis''
{{Div col end}}
==Kromosoomistik==
Rebasel on 38 [[kromosoom]]i. Näiteks [[kass]]il on sama palju, [[naarits]]al palju vähem (30), aga [[koer]]al enam kui kaks korda rohkem (78).<ref name="tcEyW" />
 
== Levila ==
[[Pilt:Vulpes vulpes laying in snow.jpg|pisi|Rebane (''[[Vulpes vulpes schrencki]]'') lumes lamamas ([[Hokkaidō]])]]
Punarebane on rebaseliikide seas kõige laiema [[levila]]ga. Ta elab [[Palearktis]]es ja [[Nearktis]]es: kõikjal [[Euroopa]]s, peaaegu kõikjal [[Aasia]]s (sealhulgas [[Jaapan]]is, aga ei leidu [[Indohiina poolsaar|Indohiinas]]), kõikjal [[Kanada]]s ning suures osas [[USA]]-s (ei leidu edelas ja mõnes [[Texas]]e ja [[Alaska]] osas). Mõned asurkonnad on ka [[Põhja-Aafrika]]s. [[Eesti]]s on rebane tavaline loom. [[Austraalia]]sse toodi rebane [[19. sajand]]il.
 
Eestisse jõudis rebane ühena esimestest loomadest pärast [[jääaeg|jääaja]] lõppu kas [[preboreaalne kliimaperiood|preboreaalsel]]<ref name="Eesti imetajad" /> või koguni [[subarktiline kliimaperiood|subarktilisel kliimaperioodil]].<ref name="GVJVz" />
 
Eestis on rebast arvukalt nii mandril kui saartel, koguni pisematel laidudel, kokku 8000 isendit. 1986. aastal oli rebaseid Eestis hinnanguliselt 5000<ref name="Loomade elu" />. Arvukus kõigub olenevalt saakloomade ja teiste kiskjate arvukusest.
 
==Välimus==
===Suurus===
[[Pilt:Rød ræv (Vulpes vulpes).jpg|pisi|vasakul|Rebane]]
Rebane on väikese koera suurune. Täiskasvanud isaslooma [[tüvepikkus]] on 60–90&nbsp;cm, sealhulgas saba 40–60&nbsp;cm (umbes pool tüvepikkusest).<ref name="Loomade elu" />
 
Kehapikkus on isastel keskmiselt 65–75 (80) cm, emastel 62–67&nbsp;cm.
 
Täiskasvanud rebase mass on 6–10&nbsp;kg<ref name="Loomade elu" /><ref name="Eesti imetajad" />. Euroopa rebased ja kõrgematel laiuskraadidel elavad rebased kaaluvad tavaliselt rohkem kui Põhja-Ameerika rebased ja madalamatel laiuskraadidel elavad rebased.
 
Rebase väga kohev karv jätab mulje, nagu kaaluks ta rohkem.
 
Isased kaaluvad keskmiselt 10–15% rohkem kui emased. Et isendite suurus varieerub tugevalt, ei saa selle alusel sugu määrata.
 
=== Värvus ===
[[Pilt:Silberfuchs 04.jpg|pisi|Hõberebane]]
[[Karvastik]]u seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedate karvadega ja vahel ebamäärase tumeda mustriga selja keskosas, kõhupool on tuhkhall või valge, aga vahel ka must<ref name="Loomade elu" />. Käppade alaosa on tavaliselt must ja sabaots must või valge (valge sabaots on punarebase iseloomulik tunnus). Tavalised värvivariandid on ristrebane (umbes 25% liigist) ja hõberebane (umbes 10%). '''Ristrebasel''' on punakaspruun karv, must või valge vööt jookseb mööda selga alla ja teine must või valge vööt risti üle õlgade. [[Hõberebane|Hõberebase]] karv varieerub hõbedasest peaaegu mustani ja temalt saadakse kõige hinnatumat [[karusnahk]]a. Karvaotsad on hõbedased, ülejäänud osa karvast on must. Metsikut hõberebast kohtab harva ja enne, kui neid hakati farmides kasvatama, oli nende karusnahk väga kallis. '''Mustrebase''' karv on must, aluskarv hõbedane. Harva esineb [[albiino]]sid<ref name="Loomade elu" />.
 
Rebased on põhja pool tumedamad ja intensiivsema tooniga kui lõuna pool<ref name="Loomade elu" />. See on vastuolus [[Glogeri reegel|Glogeri reegliga]]. Karmi kliimaga põhjaaladel täheldatakse märksa sagedamini mustjaspruune ja koguni [[melanism|melanootilisi]] isendeid.<ref name="Loomade elu" />
 
==Anatoomia ja füsioloogia==
Punarebase anatoomia sarnaneb paljuski [[koer (perekond)|koera]] omaga, kuid on ka palju erinevusi.
 
[[Silm]]ad on täiskasvanud rebasel [[kollane|kollased]]. Silmade lõige on vertikaalne. [[Nina]] on tumepruun või must. [[Kõrv]]ad on väljastpoolt pruunid või mustad.
 
===Koon===
Koon on kitsas ja piklik, see on punarebase iseloomulik tunnus. <!--Seda kohta tuleb täiendada!-->
 
===Hambad===
[[Pilt:RenardCrâne.jpg|pisi|Rebase [[kolju]]]]
[[Hambavalem]] on 3/3 1/1 4/4 2/3, kokku 42 hammast<ref name="Eesti imetajad" />. Hammasterida moodustab üle poole [[koljupikkus]]est. [[Eespurihambad]] on lihtsad ja terava otsaga, välja arvatud kontide järamiseks kasutatavad ülemised neljandad eespurihambad. [[Tagapurihambad]] on muljumiseks sobiva ehitusega.
 
===Käpad===
 
Esikäpal on 5 [[küünis]]t, tagakäpal 4 küünist. Esimene [[varvas]] on rudimentaarne, kuigi küünisega, ega puutu vastu maad.
 
Tagakäppade kõrgus on 12,4–18,2&nbsp;cm.
 
Käpad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi: varvaste padjandid on kõvad, küünised pidevalt väljas ja lõikuvad maasse.
 
===Saba===
 
[[Saba]] on pikk ja kohev, eriti talvel. Sabaots on must või valge. Joostes hoiab rebane saba rõhtsalt.
 
Saba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise suhtluse vahend.
 
[[Pilt:Caminozorro.JPG|pisi|Rebase jäljed]]
=== Jäljed ===
 
Rahulik rebane asetab kõndimisel jala jala ette ja jätab niimoodi lumele sirge jäljerea.<ref name="Loomade elu" />
 
Ehmunud loom seevastu [[traav]]ib või [[galopp|galopeerib]], hoides keha maadligi ja saba taga pikalt sirgu.<ref name="Loomade elu" />
 
=== Meeled ===
 
Rebastel on hea [[haistmine]] ja [[kuulmine]] ja need on rebase juhtivad meeled; [[nägemine]] ei ole nii hea. Näiteks liikumatult seisvale või istuvale inimesele võib ta peaaegu otsa tormata.<ref name="Loomade elu" /> Erinevalt teistest koerlastest näeb rebane pimedas suhteliselt hästi.
 
Rebane on uudishimulik. Mõnda ebatavalist objekti, näiteks maas kükitavat inimest nähes võib rebane seda kergesti uurima tulla. Sobiva [[tuul]]e korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui inimese ära tunneb.
 
Rebastel on lisahaistmiselund: [[Jacobsoni elund]].
 
=== Näärmed ===
 
Lõhnanäärmed paiknevad [[põsk]]edel, lõualuu piirkonnas ning varvaste ja
[[tallamõhn]]ade vahel.<ref name="mammals" />
 
[[Sabanääre]] asub tal 75&nbsp;mm [[sabajuur]]est kõrgemal saba ülapinnal [[nahk|nahas]] ja [[nahaalune kude|nahaaluses koes]].<ref name="mammals" />
 
[[Anaalnääre|Anaalnäärmed]] on paarilised, 2&nbsp;mm läbimõõduga [[juha]]d, mis avanevad mõlemal pool [[pärak]]ut. Näärmed toimivad väikese reservuaarina<ref name="6GmOa" />. Katsed kinnipüütud punarebastega näitasid, et söötes neile keemiliste ainetega märgistatud toitu, deponeeritakse normaalse [[metabolism]]i abil osa aineid ka nimetatud anaalnäärmeisse. Teadlaste arvates toimib näärmeeritistega märgistamine, millele võib lisanduda [[uriin]]i ja [[väljaheide]]t, liigisisese suhtlemisvahendina, teavitamaks territooriumi omanikust, samuti ohust ja valmisolekust paaritumiseks. Näärmeeritiste [[lõhn]] võib inimesele tunduda ebameeldivana, kuid rebastel toimib see seksuaalne peibutuslõhnana. Eritiste [[biokeemia|biokeemiline]] koostis on muutuv.
 
==Elupaik==
[[Pilt:Прикормленная лисица.JPG|pisi|Turistide toidetav rebane soovib süüa. Pildistatud [[Almatõ]] lähedal]]
Rebane on [[plastiline liik]]. Õigupoolest sobivad rebasele kõik elupaigad alates soola[[padur]]atest ja liiva[[luide]]test ja lõpetades mäetippudega. [[Lääne-Euroopa]]s ja USA-s on rebane jõudnud eeslinnadesse. Linnas sünnivad rebasekutsikad sageli kuuris. Laus[[mets]]a rebane väldib, rohkem rebaseid elab [[metsastepp|metsastepis]], [[stepp|stepis]] ja [[eelmäestik]]us.<ref name="Loomade elu" />
 
Rebane on üldiselt paikne loom. Normaalsetes oludes ta ei rända. Regulaarseid rändeid on siiski täheldatud [[tundra]]s, [[kõrb]]es ja mägedes. Näiteks tabati üks [[Malozemelskaja tundra]]s [[märgistamine|märgistatud]] isend 600&nbsp;km edela pool. Ida-Euroopas asuvad noored rebased iseseisvalt elama sünnipaigast tavaliselt 2–30&nbsp;km kaugusele, on ka juhtunud, et enam kui 100&nbsp;km kaugusele.<ref name="Loomade elu" />
 
Inimeste lähedus pakub väikesel alal palju toitu, sealhulgas inimeste toidujäätmeid. Kahjuks toob inimeste lähedus kaasa ka auto alla jäämise ohu. Rebaseid elab isegi suurte tööstuskeskuste vahetus läheduses<ref name="Loomade elu" />.
 
Maal on talumehed paljudes kohtades loobunud neid küttimast, nähes neis viljasaaki ohustavate [[rohutirts]]ude ja hiirte hävitajaid. Looduses eelistab rebane mitmekesise taimkattega elupaigad, Eestis metsatukki kultuurmaastiku naabruses, mitte sügavaid metsi. Rebane elutseb kuni 1800&nbsp;m, [[Tiibet]]is kuni 4000&nbsp;m kõrgusel.
 
Talvel 2002/03 asus üks rebane elama [[Kuressaare linnus]]e lähedale, kodunes inimestega ja hakkas käest süüa võtma.<ref name="OOWRU" />
 
== Eluviis ==
[[Pilt:Fox-stretch.jpg|pisi|Rebane ringutab]]
[[Pilt:Yawning fox.png|pisi|Rebane haigutab]]
Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu [[hunt|hundid]]. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Ühel territooriumil elab üks täiskasvanud isasloom koos ühe või kahe täiskasvanud emase ja kutsikatega. Täiskasvanud rebaseid saab ühel territooriumil olla rohkem kui kaks ainult juhul, kui neid taga ei kiusata ja toitu on külluses.
 
Täiskasvanud rebase territooriumi suurus sõltub elupaiga kvaliteedist. Heades piirkondades on see 5–12&nbsp;km², linnas koguni 0,2&nbsp;km². Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 20–50 ruutkilomeetrini. Mõnel aastaajal võivad kõrvutised territooriumid pisut kattuda, kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega võideldes. Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima.
 
Rebane eelistab pesauru rajamiseks [[vihm]]a-, sula- ja pinnavee eest kaitstud kuiva [[liiv]]ast pinnast<ref name="Loomade elu" />. See võib asuda mingi kõrgendiku [[nõlv]]al<ref name="Loomade elu" />. Rebasel on põhiurg ja sageli ka tagavaraurud. Tihti võtavad rebased üle teiste loomade, näiteks [[mäger|mäkrade]], [[küülik]]ute, [[ümiseja]]te, [[polaarrebane|polaarrebaste]] ja [[vöölane|vöölaste]] urge, mida nad kohandavad: teevad suuremaks ja lisavad uusi käike. Talvel ning poegimise ja poegade kasvatamise ajal võivad rebased kaevata ja kasutada suuremaid urge. Rebane võib kasutada ka looduslikke redupaiku: koopaid, kaljulõhesid ja mahalangenud puude õõnsusi<ref name="Loomade elu" />. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Urul on alati rohkem kui üks väljapääs (kuni viis), et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda. Peaurgu ühendavad teiste puhkepaikade, lemmikjahimaade ja toidupanipaikadega käigurajad. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad.
 
Urgu kasutab rebane peamiselt siis, kui tal on pesakond. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, ei puhka ta urus, vaid lagedal maal rohus, võsas või isegi lumes, et saaks märgata kiskja lähenemist. Jälitajate eest põgenedes poeb rebane mõnda ettejuhtuvasse redupaika, mida tema elukohas leidub tavaliselt rohkesti.<ref name="Loomade elu" />
 
Võimalusel rajab rebane oma uru tihnikusse, aga selle asukoha reedavad kaugeleulatuvad käigurajad. Lähemale tulles on lihtne rebase eluaset ära tunda, sest pesauru ümbrus on räpane. Uruavade ees on suured mullahunnikud, lähiümbruses toidujäätmed ja ekskremendid. See loob soodsa pinnase [[umbrohi|umbrohu]] kasvamiseks ja vahel ongi uruavad umbrohupuhmaste varjus.<ref name="Loomade elu" />
 
Rebase eluviis on öine või videvikuline. Seal, kus teda ei jälitata, võib ta ringi liikuda keskpäevalgi, kusjuures siis on ta üllatavalt julge ega karda inimest. Seevastu jälitamise korral on rebane ettevaatlik ning ilmutab üllatavat osavust jälgede segamise abil või muul viisil põgenedes. Selletõttu on peaaegu kõigil rahvastel, kes rebast tunnevad, temast saanud kavaluse ja osavuse sümbol [[folkloor]]is. Karm [[olelusvõitlus]] on rebasel välja kujundanud väga keerulise käitumise ja mõnel isendil on vaimsed võimed saavutanud eriti kõrge taseme.<ref name="Loomade elu" />
 
Rebase kiirus on kuni 48&nbsp;km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest.
 
Rebane suhtleb valdavalt näoilmete, [[häälitsus]]te (tuvastatud on 28 häälitsuste kategooriat) ja lõhnanäärmete eritiste kaudu. Rebase häälitsuste hulka kuuluvad klähviv haukumine (hoiatus) ja läbilõikav ulgumine ning kiunumine. Paaritumise ajal emasloom klähvib.
 
== Toitumine ==
[[Pilt:Urban fox and rabbit.jpg|pisi|vasakul|Rebane ja küülik]]
Rebane on [[kõigesööja]]. Endise NSV Liidu aladel on rebase toidu hulgast leitud üle 300 liigi loomi ja kümneid taimeliike.<ref name="Loomade elu" />.
 
Ta sööb põhiliselt [[närilised|närilisi]], eriti [[uruhiir]]i<ref name="Loomade elu" />. Just hiirte rohkusest sõltub rebaste käekäik<ref name="Loomade elu" />. Suuremad loomad pole tema toidus nii tähtsad, kuigi rebane teisigi loomi, eriti jänesepoegi, tihti kätte saab<ref name="Loomade elu" />. Lisaks hiirtele sööb rebane [[jäneselised|jäneselisi]] ning teisi väikese ja keskmise suurusega [[selgroogsed|selgroogseid]] (sealhulgas skunke, noori [[opossumlased|opossum]]eid, [[orav]]aid, [[okassiga|okassigu]], [[värvulised|laululinde]] ja [[part]]e), [[tigu]]sid, [[vihmauss]]e ja [[putukad|putukaid]] ([[rohutirts]]e, põrnikaid, [[kilk]]e) ning [[puuvili|puuvilju]], marju (eriti [[murakas|murakaid]]), [[rohi|rohtu]], [[pähkel|pähkleid]] ning teri ([[mais]]i ja [[nisu]]). Menüüsse kuuluvad ka lindude, põhiliselt partide ja kanaliste [[muna]]d ja pesapojad<ref name="Loomade elu" />. Täiskasvanud lindudel ei ole rebase toidus suurt osa, kuigi ta ei jäta juhust kasutamata, kui tema läheduses laskub maapinnale mõni lind<ref name="Loomade elu" />. Ta püüab kõiki linde, alates kõige väiksematest kuni [[hani|hanede]] ja [[metsis]]teni<ref name="Loomade elu" />. Levila lõunaosas püüavad ja söövad rebased [[sisalik]]ke, [[Kaug-Ida]]s söövad nad massiliselt pärast [[kudemine|kudemist]] surnud [[lõhelised|lõhelisi]]<ref name="Loomade elu" />. Selgrootuid sööb rebane rohkem talvel, kui muud toitu pole saada. Meeleldi sööb ta [[raibe]]t<ref name="Loomade elu" />. Linnas kogub rebane toitu maast ning tühjendab prügikaste, linnumajasid ja [[kompost]]ihunnikuid. Erinevalt maarebastest murravad linnarebased palju väikesi linde ja metsikuid [[tuvi]]sid.
 
[[Pilt:Vulpes vulpes with prey.jpg|pisi|Rebane saagiga]]
[[Hiir]]i jahtiv rebane seisab liikumatult, kuulatades ja jälgides avastatud hiirt tähelepanelikult. Seejärel hüppab ta kõrgele ja püüab hiire maandudes käppade abil vastu maad suruda. Selline jaht näeb ebaõnnestuvate katsete tõttu välja nagu tants. Rebase päevane toiduhulk on ½–1&nbsp;kg.
 
Sama huvipakkuv on rebase talvine hiirejaht. Rebane kuulatab tähelepanelikult ning kui kuuleb läbi [[lumi|lume]] hiire piiksumist, teeb graatsilise hüppe ja hakkab lund kaapima. Vahel on ta sellest tegevusest nii haaratud, et laseb inimeselgi endale üsna lähedale tulla.<ref name="Loomade elu" />
 
Taimne toit on rebase toidus levila lõunaosas tähtsam kui põhjaosas. Siiski söövad taimetoitu kõik rebased. Rebane eelistab puuvilju ja [[mari|marju]], harvem sööb ta taimede vegetatiivseid osi.<ref name="Loomade elu" />
 
[[Rebasejaht|Rebasejahi]] pooldajad väidavad, et kodulinde ründav rebane tapab rohkem kui tal toiduks tarvis, kuid see pole tõsi. Pealegi ei söö rebane kodulinde sugugi nii sageli nagu arvatakse<ref name="Loomade elu" />.
 
==Eluiga==
 
Rebase eluiga on looduses tavaliselt mõni aasta<ref name="Eesti imetajad" />, maksimaalselt 10–12 aastat<ref name="M1mLf" />, vangistuses kuni 20–25 aastat.<ref name="Loomade elu" />
 
==Vaenlased==
 
Rebase põhiline vaenlane on [[inimene]], kes kütib teda lõbu pärast ja [[karusnahk|karusnaha]] saamiseks. Maal tapetakse rebaseid kui kanavargaid. Paljud rebased jäävad [[auto]] alla. Rebastele peavad jahti [[ilves]]ed, [[panter|pantrid]] ja [[hunt|hundid]], kuid neid ei ole palju alles jäänud. Rebane on ettevaatlik ja vaenlase eest põgenemisel väga leidlik. Ta ei poe oma urgu, vaid jookseb kiiresti ära.
 
== Paljunemine ==
[[Pilt:Co-sfuw-08-021.jpg|pisi|Rebasekutsikas]]
[[Pilt:Rödrävar.jpg|pisi|Rebane kutsikaga]]
Emasloom [[indlus|indleb]] kord aastas<ref name="Loomade elu" /> ja jooksuaeg vältab 1–6 päeva. [[Ovulatsioon]] on spontaanne ega nõua [[kopulatsioon]]i. Innaaeg ja [[poegimine|poegimise]] täpne aeg varieeruvad levila piires: lõunas [[detsember]]-[[jaanuar]], keskpiirkondades jaanuar-[[veebruar]], põhjas veebruar-aprill (Eestis enamasti [[aprill]]). See sõltub ka [[ilm]]ast ja loomade toitumusest<ref name="Loomade elu" />. Mõnel aastal jääb 60–70% emaseid järglasteta<ref name="Loomade elu" />.
 
Isasloomadel on sigivustsükkel. Täielik [[spermatogenees]] toimub ainult [[november|novembrist]] [[märts]]ini. Poegimisajal isased võitlevad.
 
Kurameerimise ajal märgistavad isane ja emane oma territooriumi lõhnaga. Selleks nad urineerivad puurontidele, kividele ja põõsastele, mis koos sabanäärme eritisega tekitab ainulaadse rebaselõhna. Emased võivad paarituda mitme isasega, kuid partnerlus tekib ainult ühe isasega. Kopulatsioon kestab tavaliselt 15–20 minutit ja sageli saadavad seda lärmavad häälitsused (emasloom klähvib). Kaklevad ja vihased loomad vinguvad läbilõikavalt<ref name="Loomade elu" />.
 
Viljastatud [[munarakk]] kinnitub 10–14 päeva pärast edukat [[paaritumine|paaritumist]]. [[Tiinus]] kestab 40–58 päeva<ref name="Loomade elu" /> või 2,5 kuud<ref name="lk130" />.
 
Kutsikad tulevad ilmale pesaurus. Pesakonnas on 3–6, harva kuni 12–13 kutsikat<ref name="Loomade elu" /><ref name="lk130" />. Nende sünnikaal on 50–150 g.<ref name="UiOFA" />
 
Kutsikad sünnivad tumepruunis udukarvastikus<ref name="Loomade elu" />. Kuni kutsikad on abitud (kaks nädalat), on emasloom kogu aeg nende juures, toites neid piimaga ning hoides nad soojad ja puhtad. Isane varustab teda toiduga, kuid ei sisene urgu. Alles kahe nädala vanustena hakkavad nad nägema ja kuulma ning nende [[ige]]metest lõikuvad läbi esimesed [[hambad]]<ref name="Loomade elu" />
Emapiima saavad pojad poolteist kuud<ref name="Loomade elu" />. Üle kahe nädala vanused pojad saavad ka peenestatud toitu. Kutsikad hakkavad pesast väljas käima 4–6 nädala vanuselt. Sel ajal toob ema neile päris toitu, millel tihtilugu on veel elu sees<ref name="Loomade elu" />. Nii saavad pojad õppida saaki murdma<ref name="Loomade elu" />. Umbes kolmekuistele rebasekutsikatele toob ema urgu hiiri, et pojad saaksid õppida hiirte küttimist ja söömist. Nad võitlevad omavahel, et välja selgitada, kes on kõige tugevam. Täielikult võõrutatakse kutsikad emapiimast 8–12 nädala vanuselt. Kutsikad hakkavad varakult kogust plehku panema ja juba õige väikeseid rebasekutsikaid saab kohata pesast kaugel<ref name="Loomade elu" />. Üldiselt kulub innaajast kuni poegade lahkumiseni urust pool aastat<ref name="Loomade elu" />. Sügiseks on noorloomad juba päris suured<ref name="Loomade elu" />.
 
Ema ja poeg jäävad kokku kuni sünnile järgneva sügiseni. Juhtub, et tütar aitab emal järgmisel aastal uue pesakonna üles kasvatada. Üldse, kui emaseid on territooriumil rohkem kui üks, siis tavaliselt poegib ainult üks nendest. [[Suguküpsus]] saabub mõnel emasel 10 kuu vanuselt, aga järgmisel aastal, 1 aasta ja 10 kuu vanuselt on nad igal juhul suguküpseks saanud<ref name="Loomade elu" />.
 
Esimesel eluaastal on rebasepoegade suremust suur. See on piirkonniti erinev, kuni 75%.<ref name="nv4Rv" />
 
==Kasulikkus==
[[Pilt:Rebane (1).jpg|pisi|Rebane [[Varbla]] külas]]
[[Pilt:Rebane (2).jpg|pisi|Rebane]]
[[Pilt:Fur silverfox.jpg|pisi|Hõberebasenahad]]
Rebane on tähtis karusloom, keda kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma. Rebast ka kütitakse karusnaha pärast. [[Rebasejaht]] on meelelahutussport, eriti [[Suurbritannia]]s, kus rebaste ratsa küttimine koertega on traditsiooniline.
 
Rebase tumeda karvaga vorm [[hõberebane]] aretati [[19. sajand]]i lõpus. Hiljem on aretatud veel teisigi tõuge: [[plaatinarebane]], [[merivaikrebane]], [[marmorrebane]] jne.<ref name="Loomade elu" />
 
Rebane reguleerib väikeste näriliste ja kahjulike putukate arvukust. See kasu, mida ta toob kahjurnäriliste ja -putukate hävitajatena, kaalub paljukordselt üles linnustikule ja jahimajandusele tekitatava kahju.<ref name="Loomade elu" />
=== Haigused ===
 
Rebased on vastuvõtlikud paljudele nakkushaigustele. Nii esineb Põhja-Ameerikas elavatel rebastel [[brutselloos]]i, ''Canine'' [[adenoviirus|adeno]]-, [[herpesviirus|herpes]]- ja [[parvoviirus]]t, [[leptospiroos]]i, [[paragripp]]i, [[entsefaliit]]e, [[tulareemia]]t jpt.<ref name="uwL7c" />
 
Lisaks on tuvastatud rebastel järgmisi [[bakterid|baktereid]]: ''[[Ehrlichia]]'' spp, ''[[Listeria monocytogenes]]'', ''[[Staphylococcus aureus]]'', ''[[Borrelia burgdorferi]]'', ''[[Borrelia afzelii]]'', ''[[Borrelia garinii]]'', ''[[Leptospira grippotyphosa]]'', ''[[Salmonella enterica]]'' Typhimurium, ''[[Salmonella enterica]]'' Infantis, ''[[Salmonella enterica]]'' Derby, ''[[Yersinia pseudotuberculosis]]'', ''[[Brucella suis]]'' biovar 2, ''[[Brucella microti]]'', ''[[Mycobacterium bovis]]'' jpt.<ref name="4hhyy" /> [[Marutaud]] on rebasele ohtlikum talveperioodil, sest karvkatte hõreduse tõttu võib ta talvel ära külmuda.
 
==Kahjulikkus==
 
Paljud peavad rebast ohtlikuks [[kodulinnud|kodulindudele]], kuigi ohu suurusega liialdatakse.
 
Rebased on tuntud [[marutõbi|marutõve]]siirutajad<ref name="Loomade elu" />. Mõnes kohas pannakse rebaste käiguradadele marutaudivastaseid preparaate.
 
Samuti levitavad rebased [[kärntõbi|kärntõbe]]<ref name="Loomade elu" />.
 
Rebased levitavad ka [[kiskjate katk]]u<ref name="Loomade elu" />, [[paeluss]]i ''[[Echinococcus multilocularis]]'' ehk [[rebaste väike-paeluss]]i, [[ehhinokokoos]]i tekitajat ''[[Echinococcus granulosus]]'' ja teisi haigusi.<ref name="rosZA" />
 
[[Austraalia]]s on sissetoodud rebased looduse mitmekesisusele väga kahjulikud: nende pärast on välja surnud rohkem liike kui [[kass (perekond)|kasside]] ja [[küülik]]ute pärast.
 
[[Pilt:Rebane - Vulpes vulpes.jpg|pisi|vasakul|Eesti rebane]]
 
==Looduskaitse ja jaht==
{{vaata|Rebasejaht}}
Rebane ei ole Eestis [[looduskaitse]] all ning nende küttimine on lubatud ja sagedane. Kaitseala piires olevatel merelaidudel on rebasele ja kährikule jahi pidamisel jahikoera kasutamine lubatud 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. [[Jahimees]]tel lubatakse pidada rebastele [[peibutusjaht|peibutus]]- või [[Varitsusjaht|varitsus]]- või [[hiilimisjaht]]i ning [[jaht kastlõksuga|jahti kastlõksuga]], [[urujaht|uru]]- või [[ajujaht]]i ning [[jaht jahikoeraga|jahti jahikoeraga]] või [[jaht piirdelippe kasutades|jahti piirdelippe kasutades]] 1. oktoobrist 28. veebruarini; [[kaitseala]] piires olevatel [[merelaid]]udel on rebasele jahi pidamisel [[jahikoer]]a kasutamine lubatud 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.<ref name="AQlRu" />
 
2001. aastal kütiti Eestis 5797 rebast. Aastal 2008 kütiti 12712, 2009. aastal 7472 ja 2010. aastal 9656 rebast.<ref name="hr5v6" />
 
==Loomaaed==
[[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]] elab 2016. aasta seisuga 2 euroopa punarebast.
 
Rebaseid elab ka [[Elistvere loomapark|Elistvere loomapargis]].<ref name="Sjgpn" />
 
[[Pilt:Fox0290.jpg|pisi|[[Inari (jumal)|Inari]] on [[Jaapan]]is [[riis]]i, viljakuse ja rebaste jumal]]
 
==Kultuur==
 
Lääne kultuuris omistatakse [[muinasjutt]]udest lähtuvalt rebasele kavalus, mida ta kasutab lindude, eriti kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid allegoorilised loomamuinasjutud rebasest, kes oma kavalusega võidutseb tugevamate loomade üle ("[[Rebaseromaan]]"), ("[[Reinuvader Rebane]]"). [[Hiina]]s jutustatakse [[libarebane|libarebastest]] nagu Eestis [[libahunt]]idest.
 
Eesti folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks.
 
Üliõpilasorganisatsioonide noorliikmeid ja ülikooli (ka keskkooli) esimese aasta üliõpilasi nimetatakse [[rebane (noorliige)|rebasteks]].
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd, lk 231–233, joonis 173</ref>
<ref name="hsZsK">[[Don E. Wilson]], [[DeeAnn M. Reeder]]. ''Mammal Species of the World'', 3. trükk. [http://eol.org/pages/328609/names Taxonomic Information for Red Fox (Vulpes Vulpes) – Biological Classifications & Names]. [[Encyclopedia of Life]]</ref>
<ref name="tcEyW">"[[A ja O]]", "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk 154</ref>
<ref name="Eesti imetajad">"Eesti imetajad". "[[Varrak]]" [[2015]], lk 193–195</ref>
<ref name="GVJVz">"Eesti imetajad", lk 52</ref>
<ref name="mammals">Jonathan Kingdon, David Happold, Thomas Butynski, Michael Hoffmann, Meredith Happold, Jan Kalina, [https://books.google.ee/books?id=B_07noCPc4kC&printsec=frontcover "Mammals of Africa"], 1–6. köide, lk 70, A&C Black, ISBN 978-1408122570</ref>
<ref name="6GmOa">Eric S. Albone ja Truls 0. Gronneberg, [http://www.jlr.org/content/18/4/474.full.pdf Lipids of the anal sac secretions of the red fox, Vulpes vulpes, and of the lion, Panthera /eo] (vaadatud 02.11.2013) (inglise keeles)</ref>
<ref name="OOWRU">Andres Sepp [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=14418&kat=1 Julge linnarebane tekitab muuseumi juhtidele meelehärmi] [[Meie Maa]], 6. mai 2003</ref>
<ref name="M1mLf">"A ja O", "Valgus" 1987, lk 129</ref>
<ref name="lk130">"A ja O", "Valgus" 1987, lk 130</ref>
<ref name="UiOFA">Jonathan Kingdon, David Happold, Thomas Butynski, Michael Hoffmann, Meredith Happold, Jan Kalina, lk 73</ref>
<ref name="nv4Rv">Jonathan Kingdon, David Happold, Thomas Butynski, Michael Hoffmann, Meredith Happold, Jan Kalina, lk 72</ref>
<ref name="uwL7c">George A. Feldhamer, Bruce C. Thompson, Joseph A. Chapman. [https://books.google.ee/books?id=-xQalfqP7BcC&printsec=frontcover "Wild Mammals of North America: Biology, Management, and Conservation"]. Johns Hopkins University Press. 2003, lk 534</ref>
<ref name="4hhyy">Zdeněk Hubálek, Ivo Rudolf, [https://books.google.ee/books?id=UPjo6_FQI-EC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false "Microbial Zoonoses and Sapronoses"]. Sprnger Science. 2011. lk 92. ISBN 978904819656</ref>
<ref name="rosZA">Alo Lõhmus. [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/rebased-levitavad-surmatobe-nii-maal-kui-ka-linnas.d?id=30582211 "Rebased levitavad surmatõbe nii maal kui ka linnas"]. Maaleht. 22. aprill 2010. Vaadatud 04.11.2013</ref>
<ref name="AQlRu">Keskkonnaministri määrus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/264455 "Jahieeskiri"], Vastu võetud 07.03.2003 nr 20. Vaadatud 21. mail 2006.</ref>
<ref name="hr5v6">Peep Männil, Rauno Veeroja, Jüri Tõnisson. [http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ULUKITE_SEIREARUANNE_2011.pdf "Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2011"]. Keskkonnateabe Keskus, Tartu 2011. Vaadatud 04.11.2013</ref>
<ref name="Sjgpn">[[Heino Kees]]. "[[Eesti rekordid]]". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2004]], lk 59</ref>
}}
 
==Välislingid==
{{commons|Vulpes vulpes}}
{{vikisõnaraamatus}}
{{vikitsitaadid}}
* {{Elurikkus}}
 
*{{cite journal | last1 = Kärssin | first1 = A. | last2 = Häkkinen | first2 = L. | last3 = Niin | first3 = E. | last4 = Peik | first4 = K. | last5 = Vilem | first5 = A. | last6 = Jokelainen | first6 = P. | last7 = Lassen | first7 = B. | title = ''Trichinella'' spp. biomass has increased in raccoon dogs (''Nyctereutes procyonoides'') and red foxes (''Vulpes vulpes'') in Estonia | doi = 10.1186/s13071-017-2571-0 | url =https://parasitesandvectors.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13071-017-2571-0 | journal = Parasit Vectors | year = 2017 | volume = 10 | issue = 1 | pages = 609 | pmid = 29246168 }}
*[http://pelotes.jea.com/AnimalFact/Mammal/redfox.htm Rebase portree ja käpajälg]
*[http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/rebanehuntjanes.html Eesti muinasjutt rebasest]
*[http://www.furry.de/suran/fox_db/vulpes_vulpes.html Tavalise rebase ja hõberebase foto, rebase levila]
*[http://mynarskiforest.purrsia.com/ev2int.htm Foto]
*[http://mynarskiforest.purrsia.com/ev3rdesc.htm Fotod; esimesel pildil rebane talvekasukas]
*[http://www.1tv.ru/owa/win/ort6_main.main?p_news_title_id=56138&p_news_razdel_id=1 Rebane lemmikloomana]
*[[Paavo Kangur]]: [http://www.postimees.ee/281207/esileht/siseuudised/303504.php "Presidendilossi ümbruses hiilib rebane"], Postimees, 28. detsember 2007
 
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
Anonüümne kasutaja