Etnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Etnoloogia''' (varem ka ''rahvateadus'' ja ''etnograafia''; [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ἔθνος, ''ethnos'' tähendusega "'rahvas")'<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.lexico.com/en/definition/ethno_|pealkiri=Oxford Dictionaries. Oxford University Press|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.12.2019}}</ref> (varem ka ''rahvateadus'' ja ''etnograafia'') on [[Teadusharu|teadusdistsipliin]], mis tegeleb inimkogemuse, kultuuri ja ühiskonna uurimisega. Termini ''etnoloogia'' loomist on omistatud Slovaki õigusteadlasele ja ajaloolasele Adam František Kollár de Kereszténile (1718–1783), kes defineeris seda oma 1783. aastal Viinis ilmunud teoses ''Historiae ivrisqve pvblici Regni Vngariae amoenitates'' kui "õpetust, mis uurib erinevate rahvaste päritolu, keeli, kombeid ja institutsioone".<ref>Kollár, Adam František. Historiae jurisque publici regni Ungariae amoenitates, I-II. Vienna, 1783.</ref> Tartu ülikoolis asuti etnograafiat esmalt õpetama 1865. aastal loodud geograafia, etnograafia ja statistika kateedris, kus 1884. aastal professoriks saanud Johann Richard Mucke pidas loenguid näiteks etnograafia uurimisloost ning Euroopa ja Venemaa eelajaloolisest etnograafiast.<ref>Piirimäe, Helmut 2007. Humanitaarteadused Tartu Ülikoolis 1802–1918. Toim. Toomas Hiio ja Helmut Piirimäe. ''Universitas Tartuensis 1632–2007''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 175–187</ref> Põhjalikumalt hakati Eesti alal etnoloogiaga (rahvateaduse nime all) tegelema [[Ärkamisaeg|ärkamisajal]], 19. sajandi lõpus, mil rahvusliku liikumise tegelased hakkasid ennekõike Soome eeskujul tundma huvi eesti rahvakultuuri vastu ning [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] eestvedamisel sai alguse ainelise vanavara ning suulise rahvapärimuse ulatuslik massikogumine. 1921. aastal asutati Tartu ülikoolis etnograafia õppetool, mille üheks oluliseks eestvedajaks sai 1922. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]]<nowiki/>i direktoriks saanud Soome rahvateadlane [[Ilmari Manninen]]. 1939. aastal valiti etnograafia õppetooli professoriks [[Gustav Ränk]]. 1940[[17. aastateljuuni]]l olid[[1940]] paljud[[Nõukogude Eestiokupatsioon etnograafidEestis sunnitud(1940–1941)|okupeeris nõukogudeNSV okupatsiooniLiit eestEesti]] välismaalening põgenema. Nende seas olidkorraldas [[Ilmar21. Talvejuuni]],l [[Gustav Ränkjuunipööre|riigipöörde]],. [[Helmi6. Kurrikaugust]],il [[Helmutliideti Hagar]],Eesti [[IvarNSV PaulsonLiit|Nõukogude Liiduga]] jt. 1940. aastal likvideeriti senisel kujul ka Eesti Rahva Muuseum, mille põhjal loodi kaks uut muuseumi: Riiklik Kirjandusmuuseum ja Riiklik Etnograafiamuuseum. 1944. aastal olid paljud Eesti etnograafid sunnitud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|järjekordse Nõukogude okupatsiooni]] eest välismaale [[Suur põgenemine|põgenema]]. Nende seas olid [[Ilmar Talve]], [[Gustav Ränk]], [[Helmi Kurrik]], [[Helmut Hagar]], [[Ivar Paulson]] jt. Kuna Nõukogude Liidus käsitleti etnograafiat ajaloo abiteadusena, asuti [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] etnograafiat õpetama alguses arheoloogia ning hiljem Nõukogude Liidu ajaloo kateedris peaasjalikult [[Arved Luts|Arved Lutsu]] juhtimisel. 1994. aastal taasavatud etnoloogia õppetooli esimeseks professoriks valiti [[Elle Vunder]].