Redaktsioon: 14. november 2019, kell 10:39 redigeeri MrJaroslavik (arutelu \| kaastöö) 56 muudatust P Reverted edits by 193.40.60.232 (talk) to last version by Melilac: reverting vandalism Märgised: Tühistamine SWViewer [1.3] ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. detsember 2019, kell 22:42 redigeeri eemalda Teomees (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5168 muudatust Täiendus Uuem muudatus →
10. rida: \| jõe_langus = 107 m \| jõe_lang = 1,26 m/km \| äravool = 3,5-4 kuupmeetrit/sek. \| paremad_lisajõed = [[Pala oja]], [[Pikkoja]], [[Lõõtsa oja]] \| vasakud_lisajõed = [[Rauakõrve oja]], [[Vasaristi oja]] }} 20. rida: Suudmest 19 km kaugusel asub jõel [[Nõmmeveski juga]] ja pais. 1924. aastal sinna rajatud [[hüdroelektrijaam]] hävis tulekahjus 1964. aastal ning on praegu varemeis. Samuti on varem hüdroelektrijaam töötanud [[Kotka (Kuusalu)\|Kotka]]l (9 km suudmest). [[Nõukogude Liit\|Nõukogude ajal]] toimus jõe oluline reostus [[Tapa linn]]a, seal paiknenud [[sõjaväeosa]]de ning nende harjutusväljakute poolt.<ref name="Eesti jõed">. Eesti jõed. 2019. Koostanud [[Henn Timm]], [[Peeter Pall]], [[Rein Järvekülg]], [[Sirje Vilbaste]]. Tallinn, OÜ Greif trükikoda. lk 170</ref> Jõe lõhilaste potentsiaalsed kudupaigad kaardistati nelja mehe (Marek Vahula, Virko Sirkel, Hannes Sirkel, Sass Sirkel) poolt augustis 1995. Ametlik ettepanek jõe avamiseks Kotka paisul kalatrepi abil, tehti nende poolt sügisel 1995. Tulvavete ja looduse jõul purunes pais 9. augustil 2016 ja jõgi avanes kaladele hoopiski looduse jõul<ref>[https://www.err.ee/571802/kotka-pais-valgejoel-purunes-tulvavees-hea-uudis-lohelistele "Kotka pais Valgejõel purunes tulvavees, hea uudis lõhelistele"] ERR, 9. august 2016</ref>. Valge järgi on nimetatud [[Loobu kihistu]] [[Valgejõe kihistik]].<ref name="Geokogud">{{Geokogud\|477}} (vaadatud 24.08.2019)</ref > ==Elustik== [[Suurtaim]]edest on tuvastatud 55 [[takson]]it, sh 6 makro<nowiki></nowiki>[[vetikas\|vetikat]] ja 9 [[sammal]]t. [[Soontaimed]]est on levinumad [[väikeseviljane jõgitakjas]] ja [[voldine parthein]]. Suur<nowiki></nowiki>[[selgrootud\|selgrootutest]] on registreeritud 166 taksonit. Arvukamad on [[jõe kirpvähk]], [[harilik ojapäevik]] ja [[kihulased]]. [[Kiililine\|Kiililistest]] leidus [[rohe-vesihobu]]. Kalasid esineb 22 liiki. Enamikule liikidest on rändetõkkeks Nõmmeveski juga, mida ületavad vaid [[lõhe]], [[meriforell]] ja suuremad [[jõeforell]]id. Kogu jõe ulatuses on levinud [[ojasilm]], [[haug]], [[lepamaim]], [[luukarits]]. [[Trulling]] ja [[luts]] elavad [[Vahakulmu]]st suudmeni (72 km), [[harjus]] ja [[võldas]] Tapalt suudmeni (66 km). Eri jõeosades võib kohata veel [[särg]]e, [[ahven]]at, [[linask]]it, [[hink]]i. [[Jõesilm]]ule on rändetõkkeks Kotka paisuvare (9 km suudmest).<ref name="Eesti jõed"/> ==Valgejõe org==

Valgejõgi: erinevus redaktsioonide vahel