Holokaust: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-N0827-318, KZ Auschwitz, Ankunft ungarischer Juden.jpg|pisi|Juudid saabumas [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagrisse]] 1944. aasta suvel]]
'''Holokaust''' ([[kreeka keel]]es ὁλόκαυστον ''holókauston''
Teises maailmasõjas kannatasid ka [[mustlased]], [[poolakad]], [[ukrainlased]], [[valgevenelased]] ja [[venelased]]. Siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid.
10. rida:
Holokausti toimumise kahtluse alla seadmine on kuulutatud kuriteoks [[Prantsusmaa]]l, [[Belgia]]s, [[Šveits]]is, [[Saksamaa]]l, [[Austria]]s, [[Rumeenia]]s, [[Slovakkia]]s, [[Tšehhi]]s, [[Leedu]]s, [[Poola]]s ja [[Iisrael]]is.<ref>[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/2935/1/maripuu_meelis.pdf Teise maailmasõja aegse juudivastase poliitika rakendamine Eestis] Tartu 2007, Meelis Maripuu; lk 4.</ref>
== Põhjused
=== Antisemitism ===
[[Antisemitism]] on tegelikult üsna vana nähtus. See ei ole levinud ainult 20. sajandi
Üks kuulsamaid raamatuid holokausti ja antisemitismi teemal, Daniel Goldhageni "Hitler’s Willing Executioners" (1997), väidab, et sakslased olid tollal, erinevalt teistest rahvustest, eriti juutide vastased ning n-ö juudiprobleemist räägiti juba enne
=== Dehumaniseerimine ===
[[Dehumaniseerimine]] ei olnud ainulaadne sakslastele, see oli väga
=== Deindividualiseerimine ===
Deindividualiseerimine tähendab, et grupis olles kaotab inimene teadlikkuse iseendast, muutub n-ö anonüümseks. Inimene saab üheks grupiga ning võtab vastu seal antava rolli. Näiteks rahvamässudes on inimesed valmis linna segi peksma ning varastama, kuigi üksinda olles nad ilmselt ei julgeks seda kunagi teha. (Keizer jt, 2008) Nii oli ka natsidega, kes võtsid vastu tapjarolli, mis autoriteet ja grupp oli neile andnud. Nad ei käitunud nagu nad ise, vaid nad täitsid rolli.
Seda ilmestab väga hästi üks kuulsamaid katseid sotsiaalpsühholoogias
=== Autoriteedile kuuletumine ===
Inimeste kuulekus [[autoriteet|autoriteedi]] vastu on olnud väga tähtis osa tsivilisatsiooni arengus. Ükskõik millise ühiskonna toimimiseks on vajalik, et osadel inimestel ühiskonnas on teiste üle veidi rohkem võimu. Kuid autoriteedile kuuletumine võib panna inimesi tegema ka nende enda printsiipide vastaseid tegusid. (Gleitman jt 2011, 523) Samuti on hiljem ülekuulamistel öeldud, et käskudele ei olnud võimalik vastu hakatagi. Kui hakkasid vastu, siis oli oht, et saadetakse ise koonduslaagrisse või tapetakse kohapeal. Tegelikult on aga selline seletus vale, kuna siiani ei ole leitud veel ühtegi juhtumit, kus kedagi oleks koonduslaagrisse saadetud või tapetud. Muidugi võis ka nii olla, et sellist saatust lihtsalt kardeti ega juletud igaks juhuks vastu hakata. (Browning 1992, 170-171)
Kõige kuulsam näide kuulekuse uurimisest psühholoogias on [[Stanley Milgram|Milgrami]] elektrišoki eksperiment, kus katsealused mängisid õpetajaid, kes pidid kõrvaltoas paiknevat õpilast küsitlema ning vale vastuse korral
See katse illustreerib hästi seda olukorda, milles ka natsid olid. Kuid miks on tavalised inimesed valmis olema niivõrd kuulekad? Lisaks eelnevalt mainitud evolutsioonilisele põhjusele, tunnevad ilmselt alamad, et autoriteet on see, kelle käes on olukorras
== Holokaust Eestis ==
42. rida:
==Holokausti ärakasutamine==
Juute on süüdistatud ka holokaustitragöödia ärakasutamises. [[
[[2010]]. aastal [[Iisrael]]i [[Juudidiasporaade Ministeerium|juudidiasporaade ministeeriumi]] ja agentuuri tellimusel Saksamaa [[Bielefeld]]i [[Bielefeldi ülikool|ülikooli]] tehtud uuringu kohaselt arvab 42% Euroopa elanikkonnast, et juudid kasutavad ära minevikus juutidega juhtunut, et pressida välja majanduslikku kasu.<ref>[http://www.haaretz.com/hasen/spages/1144733.html Annual Jewish Agency report cites poll finding 42% of West Europeans believe Jews exploit past to extort money], Haaretz.com, 07/02/2010</ref>
|