Provence: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
67. rida:
== Kliima ==
[[Pilt:Mistral sur le Frioul.JPG|pisi| [[Mistraal]] puhub Marseille
[[Pilt:Sisteron August2007 2.jpg|pisi|püsti| [[Sisteron]] – la Baume'i kalju]]
[[Pilt:Forcalquier 1.jpg|pisi|püsti| [[Forcalquier' katedraal]]]]
104. rida:
=== Vaucluse ===
[[Vaucluse]] on neljast erinevast Prantsusmaa kliimatsoonist kolme kohtumispunkt; siin on [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereline kliima]] lõunas, [[alpiinne kliima]] kirdes (ümber Vaucluse'i mägede ja [[Baronnies]]
[[Orange (Vaucluse)|Orange]]'is, Vaucluse'is on 2595 tundi päikesepaistet aastas. Sajab keskmiselt 80 päeva aastas, kokku 693,4 mm aastas. Kõrgeim keskmine temperatuur juulis on 29,6 °C ja madalaim keskmine temperatuur jaanuaris on 1,3 °C. Aastas on keskmiselt 110 päeva tugevaid tuuli.
163. rida:
[[Pilt:Frejus Cathedral Cloister Ceiling.jpg|pisi|14. sajandi Fréjus'i katedraali ristikäigu lagi on kaunistatud maalidega loomadest, inimestest ja müütilistest olenditest]]
[[Pilt:Nicolas Froment 003.jpg|pisi|püsti|"Põleva põõsa [[triptühhon]]", Nicolas Froment, [[Aix' katedraal]] (15. sajand)]]
Kunstnikud on maalinud Provence'is eelajaloolistest aegadest alates; piisonite, hüljeste, alkide ja hobuste joonistusi aastatest 27 000 – 19 000 eKr leiti [[Cosquer' koobas|Cosquer' koopas]] Marseille
14. sajandi [[Fréjus'i katedraal]]i ristikäigu puitlaes on tähelepanuväärne seeria maale piiblistseenidest, fantastilistest loomadest ja igapäevaelu stseenidest, mis maalitud aastatel 1350–1360. Selhulgas on maale nahkhiire tiibadega langenud inglist, maost sabaga saatanast, pille mängivatest inglitest, tiigrist, elevandist, jaanalinnust, kodu- ja metsloomadest, merineitsist, lohest, kentaurist, lihunikust, rüütlist ja žonglöörist.
381. rida:
Aastal 1309 viis [[Rooma paavst]] [[Clemens V]], kes pärines [[Bordeaux]]'st, [[paavst]]i residentsi Avignoni. Aastatel 1309–1377, enne [[Lääne skisma|skisma]]t Rooma ja [[Avignoni kirik]]ute vahel, resideeris Avignonis 7 paavsti. [[Skism]]a viis rivaalpaavstide valimiseni mõlemas kohas. Pärast seda resideeris Avignonis aastani 1423 kolm [[vastupaavst]]i, kuni paavst lõplikult Rooma, [[Paavstiriik]]i tagasi läks. Aastatel 1334–1363 ehitas paavst [[Benedictus XII]] vana paavstipalee Avignonis ja paavst [[Clemens VI]] ehitas uue paavstipalee, üheskoos oli [[Paavstide palee (Avignon)|Paavstide palee]] suurim [[gooti stiil]]is palee Euroopas.
[[14. sajand]] oli kohutav aeg Provence'is ja kogu Euroopas: Provence'i rahvastik oli olnud umbes 400 000 inimest, [[
Provence'i [[Anjou dünastia]] valitsejatel olid ka rasked ajad. Kuninganna [[Giovanna I (Napoli)|Giovanna I]] (1343–1382) võimule vastuseisuks kutsuti kokku Provence'i aadlike, usuliidrite ja linnajuhtide koosolek. Ta mõrvati aastal 1382 oma nõo ja pärija [[Carlo III (Napoli)|Carlo di Durazzo]] poolt, kes algatas uue sõja, mis viis aastal 1388 [[Nice|Nizza]], [[Puget-Théniers|Poggetto Tenieri]] ja [[Barcelonnette]]'i eraldumisele Provence'ist ja nende liitmisele [[Savoia krahvkond|Savoia krahvkonna]] territooriumidega. Aastatel 1388–1526 oli selle [[Savoia dünastia]] omandatud uue ala nimi ülejäänud Provence'i järgi ''Terres Neuves de Provence''. Pärast aastat 1526 võttis see ametlikult nimeks [[Nizza krahvkond]].
| |||