Amazonas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
29. rida:
Amazonas algab kahe lähtejõena ([[Marañón]] ja [[Ucayali]]) Peruu Andidest, voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud [[Amasoonia]] ja suubub [[Atlandi ookean]]i. Ta on mudane, sügav ja suudmes keskmiselt kuni 10, vihmaperioodil kuni 50 km lai. Viiesajast lisajõest on suurimad [[Purus]], [[Madeira jõgi|Madeira]], [[Tapajós]] ja [[Xingu]] (paremalt), [[Napo]], [[Japurá]] ja [[Rio Negro]] (vasakult). 17 lisajõge on pikemad kui 1000 km. Allpool Xingu suuet Amazonas hargneb. Suudmeharude vahel on madal [[Marajó]] saar, millest enamik veest möödub vasakult.
Amazonases on palju [[jõesaar]]i. Aeg-ajalt eralduvad peajõest kõrvalharud, mis allavoolu taas peajõega ühinevad. [[Içá]] ja [[Jutaí]]
Amazonas ei moodusta kaugele merre tungivat [[delta]]t nagu näiteks [[Mississippi]] või [[Mekong]], sest tugevad [[looded]] kannavad kõik suudmesse kantud [[sete|setted]] avamerele. Amazonase ulatuslik delta jääb sisemaale.
38. rida:
[[Pilt:Amazonase hudrograaf.png|thumb|Amazonase [[hüdrograaf]] Óbidoses]]
[[Pilt:Amazonian pilot.jpg|thumb|Loots
Laiemates kohtades on Amazonas 120–130 km lai, Óbidose kitsuses voolab jõgi kaljupõhjal ning on pisut üle 2 kilomeetri lai ja 60 meetrit sügav. [[Óbidos]]est allavoolu loodete mõju tugevneb. Jõe keskmine sügavus [[Manacapuru]] ja Óbidose vahel on 20–26 m, kusjuures Manacapurus ([[Manaus]]est pisut ülesvoolu) on jõe kõrgus merepinnast üksnes 24 m. Mõnes kohas võib jõe sügavus ulatuda 100m. Rohkem kui pool Amazonase veest Manacapurust allavoolu on merepinnast allpool.
65. rida:
== Uurimine ==
Väidetavalt
== Viited ==
| |||