Matthias Johann Eisen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Matthias Johann Eisen.jpg|pisi|Matthias Johann Eisen]]
'''Matthias Johann Eisen''' ([[28. september]] [[1857]] [[Vigala kihelkond]], [[Läänemaa]] – [[6. august]] [[1934]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] rahvaluuleteadlane, vaimulik ja [[karskusliikumine|karskusliikumise]] tegelane. Ta organiseeris [[rahvaluule]] kogumist ja avaldas mitmeidmitu populaarseidpopulaarseks teoseidsaanud teost.
 
Eiseni looming on mõjutanud oluliselt hilisemat [[eesti kirjandus]]t. Seejuures on teda nimetatud [[Eesti ulmekirjandus]]e rajajaks ning tema rahvapärimuslikke materjale on oma loomingus kasutanud näiteks [[Andrus Kivirähk]].
 
Ta onoli valitud [[Helsingi Ülikool]]i filosoofia audoktoriks (1927), [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlaseks (1930) ja [[Tartu Ülikool]]i usuteaduse audoktoriks (1932).<ref>[http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS</ref>
 
== Elulugu ==
12. rida:
Ordineeriti [[21. detsember|21. detsembril]] [[1886]] [[Ingeri#Põhja-Ingeri|Põhja-Ingerimaal]] [[Lempaala]]s pastoriks. [[1887]] oli vikaarpastor [[Petroskoi]]s, [[1888]] pastor [[Kattila]]s ning [[1888]]–[[1912]] Kroonlinna Nikolai (soome-rootsi-eesti) koguduses.<ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref> 1913. aastal sai ta võimaluse Tartusse tagasi kolida.
 
Aastal 1919 sai Eisen [[Soome Kirjanduse Selts]]ilt ettepaneku tullaminna oma rahvaluulekoguga Soome, kus ta oleks saanud prii korteri ja kindla palga. Kokkuleppel Tartu Ülikooliga annetas ta oma kogu siiski ülikoolile, saades vastutasuks isikliku professori ametikoha.
 
Aastal 1925 algatati tema eestvõtmisel [[Akadeemiline Rahvaluule Selts]], mille esimees Eisenta kaise pikka aega oli.
 
13. septembril 1932 sai ta Tartu Ülikooli usuteaduse audoktoriks.
20. rida:
== Looming ==
[[Pilt:Matthias Johann Eiseni mälestuskivi.JPG|pisi|Eiseni mälestuskivi]]
Juba koolipoisina tegi ta kaastööd [[Perno Postimees|Perno Postimehele]], tema vanemad olid väga rahvuslikult meelestatud ning püüdsid osaleda võimalikult paljudes rahvuslikes üritustes. Eisen ise tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides: [[Eesti Üliõpilaste Selts]]is ja [[Eesti Kirjameeste Selts]]is.
 
Nooruses tegelesuuris Eisen aktiivselt ka Eesti ajalooajalugu uurimisega,ning andesandis juba 19-aastaselt välja "[[Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu|Eesti-, Liiwi ja Kuura maa ajaloo]]", mida täiendas [[1912]]., [[1919]]. ja [[1920]]. aastal. Ta tegelesuuris ka kohaajalookohaajalugu ning kultuurilooja uurimisegakultuurilugu. Samuti propageeris ta [[1870. aastad|1870. aastatel]] koos [[Jaan Jung]]iga terminiterminit '"ajalugu' kasutuselevõttu". [[1920]]. aastal andis ta välja ka uurimuse "[[Taani hindamisraamat]]u" kohta.
 
Eisen publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid. Tema 1903. aastal ilmunud lookese "Tallinnas aastal 2000" alusel on ajaloolane [[Hillar Palamets]] nimetanud teda [[eesti ulmekirjandus]]e rajajaks<ref>Hillar Palamets [http://epl.delfi.ee/news/melu/pilk-sajandi-tagant-tallinn-aastal-2000?id=50780773 Pilk sajandi tagant – Tallinn aastal 2000] EPL, 18.12.1999</ref>.
42. rida:
*"Eesti vanadsõnad" (1914)
*"Eesti mütoloogia" (1919)
*"Eesti uuem mütoloogia" (1920) (DSpace'is: [https://dspace.ut.ee/handle/10062/38741])
*"Esivanemate ohverdamised" (1920)
*"Daani hindamise raamat" ("Liber census Daniae"; 1920)
57. rida:
* "Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks". [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], [[Tartu]] [[1927]], 174 lk
* "M. J. Eiseni elu ja töö" (koguteos). Toimetanud [[Friedrich Wilhelm Ederberg]] ja Eduard Päss, [[Noor-Eesti (kirjastus)|Noor-Eesti]], Tartu [[1938]]; Eiseni tööde bibliograafia lk 191–213
* M. J. Eisen, "Lehekülgi päevikutest" – kogumikus "Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900–1944", [[Olion]], [[Tallinn]] [[1992]], lk 314–326
* M. J. Eisen, "Päevaraamat 1918 lõpu ja 1919 alguse kohta" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1992, nr 11, lk 1553–68
* [[Ruth Mirov]], "Unistusi ilust ja õnnest. M. J. Eisenist ja tema poeemidest" – Looming [[2007]], nr 9, lk 1365–77
* [[Madis Kõiv]], "Ruumist, kohast ja M. J. Eisenist" – samas, lk 1378–85
* M. J. Eisen, "Päevik 1928". Saatesõna ja kommentaarid: [[Rein Saukas]] – samas, lk 1386–1402
 
== Välislingid ==